Tuuli Mihkelson: inetu lugu keerleb minu ja minu endise elukaaslase ühiste laste hooldusõiguse ümber

Avaldame täismahus Marko Mihkelsoni abikaasa avaliku postituse eile lahvatanud skandaali teemal.

Head sõbrad ja tuttavad!

Viimane ööpäev on olnud minu senise elu kõige ebameeldivam, kui jätta kõrvale päev, mil mu laste isa 6-nädalase ja 3-aastase lapse kõrvalt päevapealt armukese juurde lahkus, või 4-kuuline periood, mil isa lihtsalt keeldus mu lapsi minu juurde lubamast, viidates mh headele mängutingimustele tema suvekodus. Lahata oma sassis peresuhteid avalikult ajakirjanduses on iiveldama panevalt vastik. Lugeda mulle tundmatute poliitikute ja ajakirjanike hinnanguid ning targutamist teemal, mille tegelikest detailidest nad midagi ei tea – ma siiralt loodan, et need inimesed ei leia kunagi ennast sarnasest olukorrast.

Igatahes, kuna olen sattunud enda tahte vastaselt nendes lugudes osaliseks, siis soovin anda siin oma selgituse. Tegu on üdini inetu looga, mis keerleb minu ja minu endise elukaaslase Taavi Einaste ühiste laste hooldusõiguse ümber. Lähemad sõbrad teavad, et meie suhted Taaviga on kahjuks olnud viimastel aastatel pehmelt öeldes teravad ning vaidlus laste hooldusõiguse üle jõudis isegi riigikohtuni. Üheski kohtuastmes ei rahuldatud Taavi soovi saada laste ainuhooldajaks. Samuti teavad sõbrad ja ka paljud valdkonna spetsialistid (sh Ohvriabi ja Tallinna Naiste Kriisikodu inimesed) kogu selle loo taga peituvast aastatepikkusest vaimsest vägivallast. Mina ei ole kunagi soovinud sellest teemast avalikult rääkida ega kogetud vägivallale millegi negatiivsega vastata – peamiselt just soovist oma lapsi kaitsta. Selle asemel olen aastate jooksul endaga palju tööd teinud, loonud teisel katsel armastava ja kokkuhoidva pere, kus on võrdsus ja lugupidamine.

Kahjuks pole piirdunud asi ainult minu ründamise ja kohtuvaidlusega, vaid käiku on läinud ka palju inetumad võtted. Kuna minu abikaasa Marko on poliitik ja avaliku elu tegelane, on temale solgipange pähe kallamine kõige lihtsam. Saan teile kinnitada, et kõik väited, nagu oleks Marko kes teab mis põhjusel minu lapsi ebasobivalt pildistanud, ei vasta tõele ja seda on hinnanud ka politsei ja lastekaitse. Politsei nägi neid pilte ja sellega oli teema juba 2020. aastal suletud – nad ei soovinud isegi Markoga vestelda, ammugi mitte teda üle kuulata või uurimist algatada. [Vestlus Mihkelsoniga toona siiski toimus, täpsustab politsei.] Meediakanalitele viidud fotod on pärit minu telefoni pilve varundatud fotoalbumist (mis „sattus“ teadmata asjaoludel isa koju ja jäi sinna teadmata ajaks „kadunuks“), kust teine pool on ebaseaduslikult sisse logides leidnud mitme aasta fotode seast eraelulisi olukordi, mida endale sobivas (ja just tema poolt lapsi uskumatul kombel seksualiseerivas) kontekstis avalikkuse ette tuua.

Minu abikaasa ei ole teinud minu lastest ühtegi pilti, millest ma teadlik ei oleks või mis minul emana küsimusi oleks tekitanud.

Mul on siiralt kahju oma lastest, kes on selles isa soovil avalikkuse ette kistud loos tõelised ohvrid. Ma loodan, et nad suudavad kunagi oma vanematele andestada.

Olen saanud alates eilsest paljudelt sõpradelt ja tuttavatelt toetavat tagasisidet – tänan kogu südamest. Teie toetusest on hindamatult palju abi, et vastu pidada ja edasi minna.

Ma väga kahetsen, et ei arvestanud igapäevaselt oma perest pilte klõpsides pahatahtlike inimeste soovi ja võimalusega meie piltidele ligi pääseda ja neid enda õelate eesmärkide saavutamise tööriistana ära kasutada. Täna läbi valusate õppetundide targemana soovitan kõigil klõpsitud pilte üle vaadata selle pilguga, et kas keegi võiks saada neid soovi korral väga teistmoodi tõlgendada ja teile palju halba teha.