Eesti riik on alates Ukraina sõja algusest võtnud vastu tuhandeid sõjapõgenikke. Riigikogu liige ning EKRE poliitik Peeter Ernits väitis Eesti Päevalehe 21. oktoobri artiklis: „Meie koormus Ukrainast saabunud inimeste vastuvõtul terves maailmas ilmselt üks suurimaid. Rahvusvaheline statistika ütleb, et iga 24 eestimaalase kohta on täna üks ukrainlane. [- - - ] PPA andis kuni 31. juulini teada, mitu inimest viimase nädalaga Ikrainast meile saabus ja kui paljud siit transiidina edasi rändasid. Pärast seda annab PPA teada vaid seda, mitu inimest on saanud ajutist kaitset. Info ise on vastuoluline.“

Kontrollime, kas on tõesed järgmised väited: iga 24 eestimaalase kohta üks ukrainlane, PPA ei edasta infot, mitu Ukraina põgenikku on meile saabunud ja paljud siit transiidina edasi läinud, meie koormus Ukrainast saabunud inimeste vastuvõtul on terves maailmas ilmselt üks suurimaid.

KONTROLL

  1. Eesti rahvaarv oli selle aasta esimese jaanuari seisuga 1 331 796. Kuna puuduvad rahvastiku andmed kuu täpsusega, võttis faktikontroll tänase rahvastiku seisu kontrollimiseks algandmeteks selle aasta jaanuari rahvastiku koosseisu. 21. oktoobri seisuga on Eestisse jäänud 60 817 Ukraina sõjapõgenikku. ÜRO andmeil oli 25.10.2022 seisuga Eestis 60 980 põgenikku. Võib öelda, et tol hetkel oli ümardatult Eestis 61 000 sõjapõgenikku. Kahe arvu suhe näitab, et iga ukrainlase kohta on 22 Eesti elanikku.

  2. Ernits väidab, et PPA annab teada, mitu inimest on saanud ajutise kaitse ning justkui puuduks info, mitu ukrainlast viimase nädalaga Eestisse saabus ning kui paljud neist siit edasi liikusid. Ukraina sõjapõgenike statistika on kättesaadav sotsiaalkindlustusameti veebilehel, mida värskendatakse iga tööpäev kell 11, mille info pärineb PPA-lt. Omakorda avaldab PPA kord nädalas infot ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu kohta, kuid seal puudub info, mitu ukrainast meile saabus ja kui paljud siit transiidina edasi rändasid. On tõene, et PPA lehel seda infot ei ole, aga see on kõik olemas sotsiaalkindlustusameti lehel.

  3. Samuti väitis Ernits, et Eesti koormus on olnud Ukrainast saabunud inimeste vastuvõtul terves maailmas ilmselt üks suurimaid. ERR-ile kirjutatud artiklis toob ta välja riigiti, kui palju on Ukraina sõjapõgenikud kasvatanud sealset elanikkonda. Kirjavahetuses Peeter Ernitsaga selgus, et kasutati ÜRO andmeid, kus on kogutud info, kuhu riikidesse on põgenikud läinud.

Kõige rohkem on praeguseks sõjapõgenikke Poolas (1 469 032), Saksamaal (1 002 668), ja Tšehhis (453 103). Võrreldes kolme riigi rahvaarvu ja sõjapõgenike arvu suhet selgub, et Poola on võtnud iga 26 elaniku kohta ühe ukrainlase, Saksamaa iga 83 elaniku kohta ühe ukrainlase ja Tšehhi iga 24 elaniku kohta ühe ukrainlase.

OTSUS

Pigem tõsi

Iga 22 eestimaalase kohta on vastu võetud üks Ukraina sõjapõgenik ning sellega ollakse ka maailma tipus, kui võrrelda rahvaarvu ning vastu võetud põgenike arvu. Küll aga annab PPA ikkagi infot, mitu ukrainlast on ajutise kaitse ja kui mitu neist edasi liikunud, kuid seda tuleb otsida sotsiaalkindlustusameti lehelt.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid