PÄEVA TEEMA | Mihkel Kunnus: füüsikaõpetajana soovitan kohustusliku lugemisena „Saladuslikku saart“

Kohustuslik kirjandus on kahtlemata vajalik, kuigi on ka mõistetav, et regulaarselt kerkib esile „täieliku valikuvabaduse“ jutlustajaid, trans-teismelisi, kes üritavad koos hundikutsikatega ulguda.

Mõned tüvitekstid on just taoliste regulaarsuste (st inimvaimu korduvate eksimuste) äratundmiseks vajalikud. Näiteks Salingeri „Kuristik rukkis“ on hea näide ühe arenguetapi loomuliku psühholoogia peegeldamiseks, selle reflekteerimiseks. Võib küll öelda, et X on värskem, ajakohasem ja parem, aga osadel tekstidel on mõõde, mida põhimõtteliselt ei saa nüüd ja praegu teha, saati paremini.

See on omadus olla loetud ka eelmiste põlvkondade poolt, omadus luua ühist sõna-, mõtte- ja viiteruumi põlvkondadeüleselt. Kohustuslik kirjandus on vastumeede ühele ajastu suurtendentsile – vaimuruumi killustumisele.