Ekspert: ajakirjandus ei kajasta lastega seotud vaidlusi, sest kannatab igal juhul laps. Nüüd ka Postimees ja selle lehe maine

Marko Mihkelsoni pere puudutava vaidluse ajakirjandusliku käsitlemise kohta on kahesuguseid seisukohti – ühed ei oska tuua ühtegi põhjust, miks see juhtum oleks pidanud avalikkuse ette jõudma, teised püüavad vaid ühe argumendiga selle avaldamist õigustada. Kindlaks kannatajaks jäävad siin aga lapsed, tõdeb Ragne Kõuts-Klemm Tartu ülikoolist.

Lastega seotud perevaidluste ajakirjandusliku mittekajastamise soovitus pole asjata sõnastatud ajakirjanduse eetikakoodeksis eraldi punktina. Lapsi kahjustab kajastamine alati. Eesti on piisavalt väike ja vaidlevaid osapooli tuvastada üldjuhul lihtne. Päriselt anonüümsena on neid lugusid keeruline teha. Ja kui loos on nimega toodud lapsevanem või isegi ainult advokaat, on tuvastamisest sammu kaugusel ka lapsed. Keegi teab kedagi, kes juhtumit teab, ja kasvõi ainult sotsiaalmeedias lendu lastud vihjest piisab, et asi satuks suurema tähelepanu alla.

Lastepsühholoogias on rõhutatud asjaolu, et positiivse enesekuvandi tekkimiseks on vaja, et laps peab saama suhtuda positiivselt oma vanematesse. Mõlemad vanemad, kui need on olemas, on oluline osa lapse identiteedist. Ajakirjandus ehitab oma kajastuse tihti üles aga must-valgetele toonidele. Ikka on keegi vanematest positiivsem ja keegi negatiivsem. Naeruvääristada saab seda, et vanemad üldse tülitsevad. Samas on perevaidluste osakaal Eestis jõudsas kasvutrendis ja inimlikult on lihtne mõista, kui mitmetahuline on iga juhtum. Ajakirjandus saab kahju vältida, kui vaidlusi üldse ei kajasta. Need ei ole lihtsad lood ega allu ajakirjanduslikele loo jutustamise skeemidele.