ARVUSTUS | „Revident“ näitab, mida on ametnikud valmis tegema, et säiliksid nende tulusad ja mõnusad kohad
(10)Mitte kunagi ei ole Gogoli tekst kõlanud nii kurjakuulutavalt kui Tallinna Linnateatri „Revidendis“.
![Külli Teetamme hoolekandeasutuste kuraator on õrn, kuid mitte naiselik, võimeline painduma nii, nagu mehed unistadagi ei oska. Mikk Jürjensi Hlestakov kavaldab ta siiski üle.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/eb340f20-5aa3-11ed-b3f6-cba25eb81ea1.jpg?noup&w=1200&h=711)
Lavastaja Markus Helmut Ilvese jutustatud lugu andis Nikolai Gogoli komöödiale ootamatult ereda poliitilise ja publitsistliku värvingu. Laval tormavad ringi tänapäevased inimesed, kellel on (ministrite ja ametite juhtide?) portfellid rinnale surutud. Nad on valmis kõigeks, et ainult mitte oma staatust kaotada. Nad annavad altkäemaksu, laimavad, kaebavad, inimlikkuse on nad ammu kaotanud – näitlejate mängu iseloomustab sihilik, peaaegu klounlik bufonaad (jant – toim). See on paroodia nende pihta, kes on poliitikasse või juhikohale minnes muutunud juba vaikimisi marionetiks, teenindajaks, meelelahutajaks. Jah, kõigil on seljas ülikonnad, aga vaataja usub, et kohe praegu puistatakse tsirkuseareenile saepuru ja tegelaskujud lähevad oma lõputute idiootsustega lapsi naerutama, panevad ette punased klouni ninad. Muuseas, naljakat lappi ninal kannab kogu aeg Bobtšinski (Kaspar Velberg).