Elon Muski rabistades tehtud Twitteri ost teeb nüüd peavalu nii talle, Twitterile kui ka poliitikutele

Reklaamiandjad pelgavad vihakõne lainet, seadusandjad muretsevad välisagentide võimaliku mõju pärast.

Kõige taustal levib osa USA seadusandjate seas hirm, et mõjuka platvormi juurde võivad imbuda „heasoovlikud“ välismaised rahastajad, kelle jaoks ei ole kasum tingimata nii oluline kui avalikkuse mõjutamisega kaasnevad eelised. Demokraadist senaator Chris Murphy nõuab, et sealne järelevalveorgan pööraks tähelepanu Saudi Araabia kuningliku perekonna Twitterisse tehtud investeeringutele. Saudi Araabia fondile kuulub küll üksnes 4% firma aktsiaid, ent see teeb Saudi Araabia printsist Alwaleed bin Talalist suuruselt teise investori pärast Muski. Väiksem osalus on ka Katari siniverelistel. „Saudid oleksid võinud raha välja võtta, nagu tegid kõik teised, see oleks olnud rahaliselt mõistlik,“ hoiatab senaator. „Selle asemel jäid nad Muskiga ja otsus on selgelt poliitiliselt motiveeritud.“

Twitterit võib teoorias mõjutada ka tema omaniku teiste firmade kaudu. Musk juhib nüüd kokku juba viit ettevõtet, mille seas on peale Twitteri tunnelifirma Boring Company, futuristlik neuroelektroonikafirma Neuralink, kosmosefirma SpaceX ja autofirma Tesla. Suurem osa tema varandusest on Tesla aktsiates ja seetõttu sõltub Muski isiklik käekäik suures osas Hiina sõbralikkusest. Riik on Tesla jaoks suuruselt teine turg pärast USA-d ja Shanghais asub ka ettevõtte suurim tehas. Selles valguses nähakse ka Muski hiljutist Twitteri säutsu, et Taiwan peaks leppima Hiina ülemvõimuga.