Vabariigi Pillimees Martin Arak: loeb karisma ja side pilliga

Tänavu toimub Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel juba kolmas Vabariigi Pillimehe konkurss, mille käigus valib publik taas tõelise, eheda Vabariigi pillimängija. Vabariigi Pillimees Martin Arak ja Villu Talsi jagavad oma mõtteid seoses eesootava sündmusega.

Iga kahe aasta tagant toimuva soolopillimeeste konkursi laiem eesmärk on pärimusmuusika populariseerimine ja pillimänguoskuse edendamine. Sama tähtsa osa moodustab kontsertõhtul pillimeeste omavaheline taaskohtumine ja üksteisele kaasaelamine. Konkursil võib osaleda kõikide pillidega ning kõik Eesti pillimängijad on oodatud osalema.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa ütleb, et Vabariigi Pillimehe konkurss on eriline, kuna toob fookusesse soolopillimehed, kes esitavad pärimusmuusikalugusid publiku ees üksi, elavas ettekandes, ilma ansambli või fonogrammi abita. „Iga kahe aasta tagant on vähem või rohkem tuntud muusikuil võimalus publikule silma jääda mõne seni ehk avastamata nurga alt - kel on erakordne sõrmejooks, kel ainulaadne huumorisoon või vastupandamatult tantsule kiskuv stiil. See on koht, kus publik saab silma peale panna muusikutele, keda kutsuda „ämma juubelile“ või oma kogukonna peole, aga ka pillimeestele endale, et midagi juurde õppida või omalt poolt jagada,“ kirjeldab Noormaa konkursi olemust. Konkursile registreerumine kestab 10. novembrini.

Pillimehed mängivad rõõmust

Martin Arak ehk Kandle Oss jääb telefonivestluses humoorikalt tagasihoidlikuks. Ometi pälvis just tema 2020. aasta Vabariigi Pillimehe tiitli: „Olen piltlikult öeldes maakas, kes läks linna, sest elan ju muidu Mäeotsa talus.“

Esimest korda võttiski Martin Vabariigi Pillimehe konkursist osa selle toimumise esimesel, 2018. aastal. „Kogu selle konkursi ülesehitus ja sellel osalema kutsumine oli nii ahvatlev ja julgustav. Just see mõte, et oodatud on kõik pillimehed, kes tahavad mängida rõõmust. Nii ma läksingi kohale,“ meenutab Martin esimest osalemist Eesti pillimehi koondavas vahvas projektis, mis tänavu toimub 25. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja mille aumärgi annab üle vabariigi president Alar Karis isiklikult.

„Juhan Uppin, Villu Talsi, Kulno Malva- mõtlesin, et kui ma saan ühe päeva jagada mikrit ja lava nende inimestega, siis mis saaks veel mulle suurem auasi olla. Mäletan, et kui Juhan Uppin esimesel aastal võitis ja Õhtulehes oli artikkel, kuidas tema oleks tahtnud mind näha enda kõrval, siis minu jaoks oli see kõige suurem kompliment üldse. Kuidas säärast kiitust ütleb doktorikraadiga muusik kahte vasakut kätt omava küla pillimehe kohta,“ rõõmustab Martin toonase emotsiooni üle siiralt veel tänagi.

Oleme kõik võrdsed

2020. aastal läks Arak uuesti Vabariigi Pillimehe konkursile ja pani selle kinni. „Ütlen kõigile tänavustele ja tulevastele osalejatele, et oleme kõik võrdsed. „Ei ole vahet, kas tunned nooti. Loeb karisma ja side pilliga,“ julgustab Arak kõiki Vabariigi Pillimehe konkursile kaasa elama ja Viljandisse kohale tulema.

„Pillimehel on 9 minutit aega esitada 2-3 pala. Esined, mängid, annad endast kõik. Muidugi tuleb ärevus sisse. Numbrid jooksevad ekraanil, samal ajal näed publikut- ikkagi konkurss! Õnneks hingeldama ei hakka nagu 100 meetri jooksus,“ viskab kandevirtuoos peenikest huumorit.

Araku hinnangul on üksi esineda väga raske. „See olukord on justkui selline, et soolopillimees löödi nurka, nüüd mängi. Vabariigi Pillimehe konkursil võistlevad erinevad pillid omavahel. Kannel torupilliga ja rahvapillide assortii on nii lai. Vali nüüd, milline on nendest värvilise paberiga kompvek,“ kirjeldab Arak pärimusmuusikutest pillimeeste seas üht aasta oodatuimat ülesastumist.

Tema sõnul on pärimus see, mis on meie kui rahva hinges sees: „Eestlane on oma laulupeoga ju laulurahvas. Vaatad telerist või saad koha peal sellest ühtekuuluvusest osa. Kui me seal konkursil Viljandis võistleme, oleme tegelikult üks. Kui ma eelmisel korral võitsin, hoidsin pisaraid tagasi. Tegin lõpulood, kui lavale tulid Mäeotsa Kapelli liikmed, Torupilli- Juss oma torupilliga kõhu peal, ja võtsid laval need lood üles. Siis ma sain veelgi tugevama tunde, nagu löögi kõhtu, sest ma olen väga südamlik inimene. Kuradi äge oli see!“

Taaskohtumine muusikute ja sõpradega

Villu Talsi on Vabariigi Pillimehe konkursil osalenud mõlemal korral. „Koroona tõttu oli vahe sees. Aga nüüd näeb taas üle pika aja teisi muusikuid ja sõpru,“ rõõmustab Villu peatse taaskohtumise üle teiste pärimusmuusikutega. „Ikka mängin seekord samuti. Päris niisama ei saa minna. Kui ikka osaled, peab valmistuma ja pingutama. See on äge särin! Minu jaoks on see selline kokku saamise koht, mis lisab tavalisele rütmile pillimehena vürtsi ja tähelepanu.“

Pärimusmuusika üldist tänast seisu Eestis hindab Villu heaks: „Folgil on näha väga palju publikut ja see on väga edukas sündmus. Olles maailmas käinud pärimusmuusika festivalidel ja andnud kontserte, hakkab silma, kuidas eesti publik on noorem. Maailmas on see kindlasti vanem. See on omamoodi üllatav ja Eesti on selle poolest väga äge!“

Samas ütleb Villu, et publik võiks pärimusmuusika ka festivali välisel sügishooajal rahvamajadest üles leida, sest häid kontserte toimub palju. Üheks selliseks võimaluseks ongi tulla oma silmaga kaema, kuidas pillimehed omavahel Pärimusmuusika Aidas mõõtu võtavad.

Ehedam ja erksam

„On väga palju häid mängijaid ja pillimehi, kes võiksid Vabariigi Pillimehe konkursil samuti osaleda,“ avaldab Villu ja lisab: „selle formaat on natukene ebastandardne. Eriti, kui oled harjunud bändis mängima, pead nüüd tegema uut formaati, mis on ebatavaline. Minu jaoks samamoodi. Aga mis mulle väga meeldib, on see, et sellel üritusel on inimesed rohkem päris. Minu jaoks on see ehedam ja erksam.“

Villu toob näite Viljandi folgist, kus on samuti erinevad duod koha peal loosi tahtel kokku pandud. „30 sekundit ja peate koos mängima hakkama. See on väga äge ja super hästi toiminud. Artistid on ise ka varvaste peal.“

Eesti pärimusmuusika tulevikku hindab Villu helgeks, sest näeb seda lisaks õpetajana nii Viljandi Kultuuriakadeemias kui Elleri muusikakoolis Tartus. „Meil on suurepärased muusikud ka mitte- akadeemilisele pärimusmuusikale üksnes mõeldes. Näiteks ainuüksi lõõtsa ringkond on super elujõuline ja uusi tulijaid palju. Mida rohkem neid ka Vabariigi Pillimehe konkursile tuleb, seda suurepärasem!“