Enne Linki sisekaitseakadeemia rektori ametis olnud Katri Raik rääkis Delfile, et tema ajal oli kord kuu aega kadunud üks relv ja „kedagi väga ei huvitanud“, kuni relvur selle oma auto pakiruumist leidis. Raik ütles, et relvamajandus võeti seejärel kontrolli alla. Järelikult jäi see epohh siis lühikeseks, kui nüüd ilmnes palju suurem korralagedus.

Koolis, kus õpetatakse meie korrakaitsjaid, ei tohi relvastuse käitlemises valitseda bardakk!

Siseministeeriumi audit näitas, et teenistusrelvade käitlemise nõudeid on akadeemias juba aastaid puudulikult täidetud ja aega, millal tulirelvad kaduma läksid, pole võimalik tuvastada. Seda arvestades kõlab väga veidralt akadeemia pressiesindaja jutt, et „ei ole alust arvata, et relvad on sattunud pahatahtlikult kolmandate isikute kätte“. Kust te teate, et need relvad vedelevad heade inimeste kummutisahtlis ega ole müüdud või sattunud pahade kätte?

Kahjustatud maine parandamist ei peaks alustama faktilise katteta jutuga. Meile meeldiks ka, kui sisekaitseakadeemia relvadele ligi pääsenud inimeste seas poleks selliseid, kes võivad halvale teele või ära pöörata. Tegelikult ei saa seda kunagi garanteerida ja sellepärast ongi oluline, et relvade käitlemise reegleid hoolikalt täidetaks. Õnnetuseks ehk relva väga vale isiku kätte sattumiseks võib piisata ka muidu hea ja toreda inimese hooletusest.

Akadeemiat ei vabanda ka see, et tegemist oli 20–30 aastat vanade Makarov-tüüpi relvadega, mille kohta pole praegu teada isegi seda, kas need olid töökorras. Aga peaks olema teada.

Jõudu ja jaksu sisekaitseakadeemia uuele rektorile (kes tuleb veel leida) akadeemias avastatud korralageduse väljajuurimiseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena