Ei saa öelda, et riik ei anna omavalitsustele põgenikega tegelemiseks üldse raha. Näiteks toetab riik tänavu KOV-ide lasteaia- ja koolikohtade loomist, makstes lasteaialapse eest 465 ja koolilapse eest 506 eurot, ning pakub remonditoetust 300 eurot ruutmeetri kohta. Mitu ministeeriumit tilgutab oma eelarvest KOV-idele midagi. Tihti vähem, kui on KOV-i tegelik kulu, ja seejuures ei saa ka kindel olla, et see riigi „heldus“ jääb kestma sama pikaks ajaks kui KOV-i kulu.

Põgenikega seotud probleemid on järjekordne märk sellest, et KOV-idele tulumaksust laekuvat protsenti tuleb suurendada.

Kui meenutada haldusreformieelset aega, on kontrast suur. Siis kasutasid paljud linnad ja vallad igasuguseid trikke, et oma elanike nimekirja „hingi“ juurde saada. Praegu on küll KOV-ides olemas tahe ukrainlasi aidata, aga eelarve ja töökoormuse seisukohast ei ole see lihtne ning valitsusepoolne rahaline motiveerimine on nõrk.

Osa põgenikke pöördub ühel päeval, mida on sõja ettearvamatuse tõttu võimatu prognoosida, Ukrainasse tagasi. Miks muidu pingutavad paljud lapsed Eesti kooli kõrvalt veebipõhiselt ka Ukrainas õppida. Osa jääb kauemaks või alatiseks ja muutub (kui juba ei ole) KOV-ile ka maksutuluallikaks, sest elaniku makstud tulumaksust laekub 11,96% KOV-ile.

Ukraina põgenikega seotud probleemid on järjekordne märk sellest, et seda protsenti tuleb suurendada. Omavalitsuste liit on aastaid taotlenud selle protsendi viimist masueelsele tasemele, mis oli 12,19%, aga tulemusetult. Riik armastab KOV-idele ülesandeid delegeerida, aga ei taha isegi mitte mõne protsendikümnendiku võrra suurendada nende tulubaasi. Põgenike vastuvõttu rahastades ei saa päris loobuda raha eriotsustega tilgutamisest, sest osa omavalitsuste koormus on suurem, kuid ka üldine eelarveline võime vajab kasvatamist.

PÄEVA ARVUD | Ukraina põgenikud Eestis

27 010 registreeritud elukohaga Ukraina sõjapõgenikku elas eilse seisuga Eestis. Peale nende oli sotsiaalkindlustusameti andmetel siin 3123 lühiajalisel majutusel põgenikku.

12 551 ehk 46% on end elama seadnud Tallinnasse. Pealinna elanike arvust on see 2,8%. Lisaks elas Tallinnas eilse seisuga 2501 lühiajalisel majutusel põgenikku.

4,1%, mis on Eesti omavalitsuste suurim näit, on sõjapõgenikke Anija valla elanike seas, põgenikke elab seal 255. Lisaks elab Anija vallas 115 lühiajalisel majutusel Ukraina põgenikku.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid