FOTOD | Jaak Jõerüüdi raamatu „Lennart. Pöördtooliaastad“ esitlusel rõõmustati, et eduka näitekirjaniku debüüdi võib teha ka 75-aastaselt

Sel nädalal esitletud raamat „Lennart. Pöördtooliaastad“ on üsna märgiline: ega näidenditekste ju väga tihti välja ei anta. Esitlusel arutleti nii julgusest kirjutada meie ajaloo suurkujust näidend, aga ka sellest, et meie lähiajaloo kangelastest võiks ilukirjanduslikke teoseid julgelt rohkem ilmuda.

„Kui saatsin Jaagule meili pakkumisega, et kas oleksid nõus Lennart Merist näidendi kirjutama, jõudsin vaevalt kohvi toomas käia, kui nägin meilboksis juba vastust: jah, kirjutan,“ meenutab näidendi saamislugu Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

„Sellel oli väga selge põhjus, miks ma nii kiiresti otsustasin. Väga harva tehakse selliseid ettepanekuid, mille peale ma pole kunagi varem mõelnud. Sealt tuli ka see kiire otsus,“ selgitas Jõerüüt raamatuesitlusel.

Aastaid koos Lennart Meriga töötanud Jaak Jõerüüt selgitab, et sai pikkida näidendisse olukordi ja stseene, mis olid elust enesest. Siiski pole näidend ajaloo ümberkirjutus, vaid ikkagi tema nägemus.

Näidendit kirjutades katsus ta end lahti haakida seosest teatrilavaga: liigne ettekujutus, milline näitleja kuidas peaosa hakkaks mängida, oleks aitamise asemel hoopis segama hakanud. „Kohe kui mul mõni ettekujutus tuli, tõrjusin selle eemale. Nii oli mul vabamad käed kirjutada,“ rääkis Jõerüüt. Ta selgitab, et kirjutamise käigus andis ta iseendale aru: tema teeb teksti, aga mida omapoolt lisab lavastaja, kostümeerija ja näitleja, see ei ole enam tema võimuses. Tekst hakkab lavastusena elama paratamatult veidi teistsugust elu.

Jaak Jõerüüt töötas Soome suursaadikuna mitmeid aastaid koos Lennart Meriga koos. Kas oli lihtne olla Lennarti Meri kolleeg?

„Lihtne on kuulata mõnda lühikest laulukest, aga on olemas ka sümfooniad,“ tõi Jõerüüt tabava võrdluse.

Esitluse ajal saalis olnutel oli palju küsimusi. Esireas istunud Rein Veidemann tõi välja, et kui tema andis esimese luulekogu 70-aastaselt välja, siis Jõerüüdil teha näitekirjaniku debüüt 75-aastaselt on ka julgustükk.

Esitlusel olid mitmed Lennart Meriga kaasteelisi: Tiit Pruuli, diplomaat Andres Unga, kirikuõpetaja Jaan Tammsalu, Rein Veidemann, Toomas Lepp ja mitmed teised. Ka Lennart Meri poeg Mart Meri käis autorile raamatu puhul õnne soovimas.

Vaata pildigaleriid!

Endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“ räägib iseseisvuse taastanud Eesti presidendi esimestest aastatest. See koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Näidend ei esita Lennart Meri kui kirjaniku, filmitegija, diplomaadi ja poliitiku elulugu, ning see pole ka Eesti ajaloo nelja olulise aasta akadeemiline uurimus, ehkki faktid on näidendiga lahutamatult seotud. Ajastu probleemid, meeleolud ja tõsiasjad on täpsed, kuid rõhud on autori asetatud, teksti arhitektuur on autori oma.

„Maailma poliitikute ja riigitegelaste hulgas leidub igasuguseid: tagasihoidlikke tarkpäid, igavesti ametis püsivaid keskpärasusi, tulemusteta pürgijaid, edukaid tuhnuseid, mittepopulaarseid populiste. Ka normaalseid leidub, ime küll! Väheste kohta võib aga öelda, et nad on maagilised, kas nagu magnet, mis kõiki enda poole tõmbab, või nagu kobra, kes võib otsa vaadates hüpnotiseerida, keda tarvis. Lennart oli maagiline isiksus,“ sõnas Jõerüüt.

Episood episoodi järel avanevad Lennarti isiksuse erinevad kihid. „Nagu näidendis, nii ka elus, oli Lennart Meri gigantne, vulkaaniline, öine, inimlik, muutlik, riiklik ja oraatorlik. Vahel nii, vahel naa, vahel hetkega ühest olekust ootamatult teise või kolmandassegi astuv, ja erandkordadel oli ta seda kõike korraga.“

Raamatus on Jaak Jõerüüdi eessõna näidendile ning kolm artiklit, mis avavad ajastu tausta. Nende autoriteks on Meri valmiskampaaniaga tegelenud Tiit Pruuli, Lennart Meriga koos kandideerinud politoloog ja poliitik Rein Taagepera ning Eesti õigus- ja riigiteadlane Jüri Raidla.

Raamatu andis välja kirjastus Hea Lugu koostöös Delfi ja Eesti Päevalehega.

Raamatu toimetas Ester Vaitmaa, toimetas ja keeletoimetas Anu Seidla-Suitsu. Kaanekujunduse autor on Tarmo Rajamets ja kujundaja Ivar Kuldver.

Esitluse videosalvestust saab vaadata Rahva Raamatu digikanalitest: