Kuigi Ratas väitis hiljuti ERR-ile, et tema usub, et Keskerakond võidab valimised, on selle juhtumise tõenäosus ilmselt samasugune kui Kiirel põllumeheks saamise puhul. Reitingute järgi soositakse siiski EKRE-t ja Reformierakonda. Samamoodi väheneb järjekindlalt Ratasele kui peaministrikandidaadi toetus valimisealiste kodanike seas. Tänavu jaanuaris eelistas neist lausa 29% just teda, novembriks on see näitaja kahanenud 16%-ni. Helme oli novembris Ratasest vaid protsendipunkti võrra tagapool.

Toetus erakonna esimehele

Küsitlust korraldava Turu-uuringute AS-i juht sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et võrreldes eelmise kuuga pole Keskerakonna juhi ega ka Reformierakonna juhi toetus statistiliselt olulisel määral vähenenud ega suurenenud. „Mitte-eestlaste seas on siiski Ratas populaarseim peaministrikandidaat. Eestlaste seas on seevastu Kaja Kallas ikka oluliselt populaarsem kui Ratas,“ rääkis ta. „Pea kõigi erakondade toetajate seas on suurim toetus ka oma lemmikerakonna esimehele. Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valijate seas on endiselt ka küllalt tugev toetus Kaja Kallasele, kusjuures Eesti 200 valijad eelistavad Hussarist isegi veidi sagedamini Kaja Kallast,“ tõi Stamberg esile.

Peaministriuuring

Kuigi Ratas on seni mitte-eestlaste populaarseim valik, on nendegi seas näha tema menu arvestatavat vähenemist. Oktoobris toetas 34% mitte-eestlasi just Ratast, novembriks oli toetus kahanenud 25%-ni. Siiski on Helme ja Kallas mitte-eestlaste seas palju vähem populaarsed, neid eelistasid novembris peaministrikohal näha vastavalt 16% ja 7%.

Kuigi Ratas on seni mitte-eestlaste populaarseim valik, on nendegi seas näha tema menu arvestatavat vähenemist.

Uuringusse oli sel korral esimest korda lisatud Eesti 200 uus juht Lauri Hussar. Kui oktoobris toetas Eesti 200 eelmist juhti Kristina Kallast 5% vastanuid, siis novembris arvas 3%, et Hussar võiks peaminister olla. Kuna vahe on väike, ei saa sellest põhjapanevalt järeldada, kuidas on Eesti 200 valijad uue juhi vastu võtnud. Eks eelolevad paar kuud ja muidugi märtsikuised valimised saavad Hussari proovikiviks, sest kui Eesti 200 jääb taas napilt alla valimiskünnise, on neil keeruline oma toetajatele väita, et nad millalgi tõesti lähevad koalitsiooni oma lubadusi täitma.

Hussari toetus on peaaegu võrdne Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri ja sotside juhi Lauri Läänemetsa omaga, neid kui peaministrikandidaate eelistab vastavalt 3% ja 4% vastanuid.

30% kõhklejaid

Huvitaval kombel on taas suurenenud kõhklejate arv. Kui oktoobris ütles 24% küsitlusele vastanuid, et ei tea, keda tahaksid peaministrina näha, siis nüüd oli neid lausa 30%. Ega valimisreklaame veel palju näidata ja tõenäoliselt aitab tuleva aasta algus inimestel välja mõelda, kelle mõtetega nad enim nõustuvad.

Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE valijad püsivad kõige kindlamalt oma erakonna peaministrikandidaadi taga. Keskerakonna valijatest soovib 73% Ratast peaministriks, EKRE toetajatest 79% Helmet ja Reformierakonna valijatest 87% Kallast. Isamaa toetajatest 42% märkis, et tahaksid Seedrit peaministriks, ja SDE valijatest ootab just 37% Läänemetsa sellesse rolli. Eesti 200 valijad tahavad eeskätt näha peaministrikohal Kaja Kallast, neist märkis nii lausa 38%. Eesti 200 esimeest Hussarit peab sobivaimaks peaministriks 31% tema erakonna valijaid.

Mis paneb kõhklema?

Kui vaadata kõhklejaid nende elukoha järgi, siis enim oli inimesi, kes ei teadnud oma peaministrieelistust, Ida-Virumaal. Lausa 45% neist ei tahtnud ühtegi nime välja käia, ülejäänud küsitluspiirkondades kõheldi 24–32% ulatuses.

Selgelt joonistub välja ka see, et alg- või põhiharidustega inimestest 34% ei oska pakkuda, kes võiks peaminister olla. Kutse-, kesk- ja keskeriharidusega inimeste seas on kõhklejaid 32% ja kõrgharidusega valijate seas 25%.

Sama on märgata eri sissetulekute puhul. Mida vähem inimene teenib, seda ebatõenäolisemalt on tal selge arvamus selle kohta, kes võiks riigi eesotsas olla. Kui leibkonnas teenitakse inimese kohta netopalka alla 400 euro, kipuvad peaaegu pooled ehk 45% vastajaid ütlema, et nad ei tea, kes peaminister võiks olla. See kõhklus kahaneb ja püsib 25% peal alates sellest piirist, kui leibkonnas jääb inimese kohta kätte vähemalt 651 eurot.

Huvitaval kombel teavad maal elavad inimesed kindlamalt, keda nad peaministriks soovivad. 26% maal elavatel inimestel pole selget eelistust, linnas elavatest vastanutest ei osanud kindlat peaministrieelistust esile tuua 32%.