ERISAADE | Inimesed teevad enda tules hukkumise hämmastavalt kergeks. Elamise süttimiseks ei pea aga üldse midagi tegema
(44)Viimased nädalad on toonud mitu teadet inimestest, kelle elu võttis tuli või vingugaas. 21. sajandil tekib ainult üks küsimus- kuidas? Paraku tõotab just käesolev talv Lauritsale veel palju ohvreid tuua.
Venemaalt on teada, et iga kord, kui riiki tabab rängem majanduskriis, sureb rohkem inimesi seenemürgistustesse. Lihtsalt neid lähevad noppima ka need, kes seda harilikult ei tee – ja nii on õnnetus kerge tulema.
Eestis on selge, et saabuval talvel on taas au sees vana hea ahi. Küttepuud võivad ju olla kallid, kuid iga muu liik on kallim veel. Aga paljud meist ikka teavad, kuidas ahju õigesti kütta?
„Vinguandur on rikkis“
Tarmo Pärjala G4S-ist on jälginud inimeste käitumist piki aastaid ning toob välja hämmastavaid käitumisviise. Mida teha, kui vingugaasiandur elada ei lase? Muidugi, patareid välja ja kappi. Küllap valetab. Ja see pidi olema täiesti tavapärane.
Aga igal aastal tabab tõsine vingumürgitus üle 50 inimese. Need on surmaga piirnevad õnnetused, mida on samas suurusjärgus kui uppumisi või liiklusohvreid. Või võtame teise näitaja: ehkki 95-l protsendil elanikest on kodus suitsuandur, tekib vaid viiendik tuleohvritest anduriga varustatud elamistest. Riskitase tõuseb määratult.
Heakene küll – aga miks peaks muretsema üldse inimene… no nagu mina? Elan kivist majas, suitsu ei tee, kodus lahtist tuld pole, naabrid korralikud. Pärjala kinnitusel ei päästa see midagi. Väga suure tõenäosusega tabab tulekahju ka siis, kui ise midagi halba ei tee. Ja siis on suures kortermajas hullemgi…
