PÄEVA TEEMA | Marko Mihkelson: intsident Poolas näitab, et NATO õhutõrjerelvasid on idapiirile juurde vaja

Kui keegi loodab, et pärast Hersoni vabastamist on soodus hetk vaherahu sobitamiseks, siis see oleks suur strateegiline viga ja ei taandaks sõjaohtu ei Ukrainas ega Euroopas tervikuna.

Poola valitsus tegutses sündmuse järel kainelt ja hoidis liitlasi pidevalt kursis oma tegevuse ja kavatsustega. Sama ei saa siiski seda öelda kogu alliansi suhtes, sest avalikus kommunikatsioonis oli tunda närvilisust ja segasevõitu sõnumeid.

Raketiintsident oli ja mõneti on veel praegugi jätkuvaks lakmustestiks NATO suutlikkusele üllatusrünnakuid tõrjuda nii sõjaliselt kui diplomaatiliselt. Lisaks siis veel seegi, kuidas, kui kiiresti ja milliste otsusteni lõpuks jõuti. Pole kahtlust, et Venemaa jälgib seda suure luubiga, et tuvastada tuleviku tarbeks võimalikke lünki alliansi reageerimises.

Kuigi viimastel päevadel on märgata tagauksediplomaatia tegevusi (näiteks CIA direktori Bill Burnsi kohtumine Ankaras Vene välisluure juhi Sergei Narõškiniga), siis parim jätkusamm kujunenud olukorras oleks veelgi massiivsema ja kaasaegsema kaitse- ja ründerelvastuse tarnimine Ukraina relvajõududele.