JUHTKIRI | Salvestagem-postitagem vähem, suhelgem rohkem

Viimaste nädalate uudiseid jälgides on lihtne tulla mõttele, et salvestus- ja infojagamistehnoloogia areng on eest astunud inimeste oskusel neid targalt kasutada. Mihkelsoni skandaal, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase valmisolek seadusega keelata koolitundides filmimine ja heli salvestamine, Audentese spordigümnaasiumi õpilaste telefonide kontrollimise aktsioon vastusena kooli anonüümselt kritiseerida ja laimata võimaldava Instagrami konto tegevusele.

Põhimõtteliselt samasse klassi võib liigitada sõjauudised, et mõni Vene sõdurite kogunemispunkt või moonaladu sai raketiga pihta, sest leidus sõdur või sõjakorrespondent, kes postitas endast või objektist midagi sotsiaalmeediasse.

Pole kahtlust, et süütuna näida võival ja mõtlematul salvestamisel-pildistamisel-postitamisel on hind – traagilisematel juhtudel surmani välja.

Ei saa öelda, et valdkond pole meil reguleeritud. Meil on isikuandmete kaitse üldmäärus ja andmekaitse inspektsiooni juhendid. On ka hulk põhiseadusega tagatud õigusi (ja neid täpsustavaid seadusi), mis ühest küljest lubavad väljendusvabadust, aga teisest küljest peaksid kaitsma igaühe au ja head nime.

Puudus on ennekõike oskusest suhteid viisakalt klaarida, ilma salajase salvestamise ja anonüümse postitamiseta.

Audentese juhtumis on üpris selge, et kooli juhtkond ei korraldanud telefonide sisu kontrollimist juriidiliselt korrektselt, vaid õhinapõhiselt, mistõttu võibki õiguslikult tundlike lapsevanemate rünnaku alla langeda. Aga teisalt on ka kaasõpilaste või kooli töötajate kohta käivate solvangute levitamine taunitav või isegi karistatav.

Juhtumis, mis ajendas haridusministrit mõtlema koolis salvestamise selgesti väljendatud keelule (praegugi pole see igal juhul lubatud), survestasid vanemad õpetajat salvestistega, mille lapsed olid vanema teadmisel õpetajast tunnis teinud, et tõendada laste kiusamist. Õiguskantsler Ülle Madise ütles seda lugu kommenteerides, et mingitel juhtudel võib õigustatud huvi ja vajadus tõendada kiusamist olla kaalukam kui andmesubjektide õigus eraelu puutumatusele.

Kokkuvõttes: tavainimesel on andmekaitse vallas raske aru saada, mis on keelatud ja mis lubatud. Vaidlustes on aga eelisseisus see, kes jaksab palgata parema advokaadi. Küllap ka õigusakte on vaja kohati täpsustada või ajakohastada, kuid sellest tähtsam on õppida inimestevahelisi suhteid viisakalt klaarima ilma salajase salvestamise ja anonüümse postitamisteta (ning neist tingitud võimalike kulukate kohtuvaidlusteta).