JUHTKIRI | Eesti inflatsioonimure keskmesse kerkib toit
(117)Tänases Eesti Päevalehes kirjutame põhjalikult toidu hinnast, sest see on elektri ja kütuse hinna asemel tõusnud Eesti inflatsioonimure keskmesse. Toidu hind on lähinädalatel ka teiste Delfi Meedia väljaannete fookuses.
Energiahindade puhul võib ettevaatlikult loota, et need ei kerki veel kallimaks kui sel aastal juba nähtud kõrgeim tase. Pealegi hüvitab riik majapidamistele osa kõrgest elektri ja kütte hinnast. Aga toidu puhul pole veel suurt lootust, et hinnatõusu tipp-punkt oleks käes. Samuti ei ole valitsus toidu puhul inimestele hoogsalt appi tõtanud, nagu tehti seda energiahindade puhul.
Kasvavate toidukuludega hakkama saamiseks on enamikul meist kasutada mõni isiklik abimeede. Need, kellel on kogunenud sääste, saavad endisel tasemel tarbimist jätkata sääste kulutades – aga see, rääkimata igapäevaste kulutuste katteks laenu võtmisest, ei ole kestlik meede.
Teiseks saab vähendada toiduraiskamist. Kõigil inimestel seda reservi pole, aga statistika viitab, et paljudel on. Olgu kriis või buum, sunnitud või vabatahtlik, toiduraiskamise vähendamine on alati hea.
Kolmandaks saab minna üle odavamatele toidukaupadele: osta odavamaid tooteid, valmistoitude või poolfabrikaatide ostmise asemel vaaritada rohkem ise. Olenevalt inimese senisest menüüst võib see kaasa tuua nii toitumise tervislikumaks kui ka ebatervislikumaks muutumise. Väiksema sissetulekuga perede puhul on muutus pigem ebatervislikkuse poole.
Samuti seab odava eelistamise suundumus löögi alla Eesti oma toidutootjad, eriti väiketootjad. See vähendab jällegi töökohti ja sissetulekuid, mis omakorda võib tuleval aastal põhjustada toimetulekuraskusi üha uutel ja uutel inimestel.
Eesti inimesed on isiklikud abimeetmed juba kasutusele võtnud. Ent paljudele neist ei piisa või ei kesta need pikalt.
Eesti inimesed juba kasutavad kõiki nimetatud õlekõrsi. Ent paljudele neist õlekõrtest ei piisa või ei kesta need pikalt.
Lisaks on tarvis valitsuse tarka poliitikat, et elada toidu kallinemine üle. Olukord on piisavalt erakorraline. Soovitus taotleda toimetulekutoetust, kui enam hakkama ei saa, ei ole piisav. Tuleb näiteks tagada, et kooli- ja lasteaiatoidu tervislikkus ja kättesaadavus ei väheneks.
Samuti peab valitsus mõtlema, kuidas hoida ära Eesti kohaliku toidutööstuse (ja üldse tööstuse) kängumine ja pankrotistumine, ning selle nimel tegutsema. Neile tuleb luua võrdsed konkurentsitingimused võrreldes teiste riikide ettevõtetega. Kohaliku tööstuse ellujäämine on vajalik nii Eesti toidujulgeoleku kui ka inimeste toimetuleku tagamiseks.
