Andres Kaarmann: raha, mida hakkavad saama majanduslikult hästi toimetulevad pered, kaob ära neilt, kes päriselt tuge vajaksid

Peretoetusteks planeeritud 165 miljonit eurot läheb tegelikest abivajajatest kaarega mööda.

Aidata või mitte aidata? Selles polegi küsimus. Küsimus on, keda aidata. Parempoolsed on ilmavaateliselt seisukohal, et endaga hakkama saav perekond on tugeva riigi nurgakivi. Selline iseseisev perekond üldjuhul ei vaja riigi pealetükkivat abi tasuta asjade, laiapõhjaliste sotsiaaltoetuste ning muidu käe hoidmise näol.

Lastega perekonnad ootavad riigilt esmajärjekorras kvaliteetseid avalikke teenuseid – inimväärseid elamistingimused, lasteaia- ja koolikohti ning teisi olulisi teenuseid. Appi peaks riik tulema eelkõige neile, kellel pole need kättesaadavad või ei saa neid endale majanduslikel põhjustel lubada. Märksõna on vajaduspõhisus.