KULTUURIBIIT | Muusik Lauri Kadalipu playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis saksofonist ja helilooja Lauri Kadalipp, kes esineb Jõulujazzil oma uusima projektiga „State of Flow“. Kontserdid toimuvad 7. detsembril Tallinnas Kumu Auditooriumis ning 8. Detsembril Tartus Elleri koolis.

Lauri Kadalipp on mänginud arvukates ansamblites ja projektikoosseisudes nii džässi-, popi- kui folgilavadel. Mitmekülgne huvi ja võimekus hoiab teda eri žanritega flirtimas tänaseni. Muusikat kirjutab Lauri eri suurustes koosseisudele, sealhulgas ka bigbandidele ja orkestritele.

Seekordsel Jõulujazzil toob Kadalipp publikuni oma uusima projekti „State of Flow“. See on rahvusvaheline trio, kus laval mängivad ansambli juht Lauri Kadalipp saksofonil ja bassklarnetil ning teda aastate jooksul enim mõjutanud Euroopa tippmuusikud Florian Weber (Saksamaa) klaveril ja Bodek Janke (Poola) tabladel ning löökpillidel. Kontserdid toimuvad 7. detsembril Tallinnas Kumu Auditooriumis ning 8. Detsembril Tartus Elleri koolis.

Lauri Kadalipp ütleb oma muusikavaliku kohta nii: „Ma armastan kuulata väga erinevat sorti muusikat seinast seina. Muusika puhul on minu jaoks kõige olulisem kõla, tämber ja kvaliteet. Alles pärast kooruvad järgmised olulised faktorid ning kihid minu jaoks muusikast välja. Siia loetellu püüdsin kaasata artiste ja konkreetseid lugusid, mis on mind erinevate aegade jooksul mõjutanud erinevat moodi.“

Listi tervikuna saab kuulata ka siit.

Tigran Hamasyan „Poem“

Tigran Hamasyan on minu lemmikute seas olnud juba üle kümne aasta. Tema juures paeluvad mind tema virtuoossus pianistina, harmooniline käekiri ning väga peenete detailideni lihvitud kompositsioonid, mis on tihedalt põimitud tema kodumaa, Armeenia rahvamuusikaga.

Brad Mehldau & Joshua Redman „The Falcon Will Fly Again“

Ilmselt üks minu esimesi kokkupuuteid pianist Brad Mehldau muusikaga. Oma suurt mõjutajat Joshua Redmani kuulates jõudsin selle plaadini, mis on täis ilu, komplektsust, orkestritükke ning väiksema koosseisu palasid. See konkreetne lugu on jäänud alati minu jaoks olulisele kohale, oma lihtsuse ja leidlikkuse tõttu. Lihtsalt geniaalne.

Nik Bärtsch's Mobile „Modul 29_14“

Olin pikka aega veendunud, et matemaatika ja muusika kontseptina ei käi kokku. Seda siis kuniks avastasin Nik Bärtschi muusika. Publiku poolt palavalt armastatud, mitmeid kordi ka Jazzkaarel esinenud Šveitsist pärit pianistil on väga eristuv helikeel. Tal on hulganisti antud plaate välja muusikaga, mis põhineb ürinevatel meetrumitel ja polürütmidel ning mida mängitakse kihtidena samal ajal. Kindlasti saab tuua siin tugevaid mõjutusi minimalismist, kuna struktuure liiga tihti ei vahetata. Seetõttu tekib muusikas spetsiifiline „kulg“, kui seda järjepidevalt ja keskendunult kuulata. See on kindlasti elamus, mida kogeda vahel Netflixi asemel silmad kinni kõrvaklappidega kuulates.

Bodek Janke „Taniec“

Enne, kui tutvusin džässmuusikaga, olin (olen tänaseni) tegelemas pärimus- ja maailmamuusikaga. Aasta võis olla siis 2009, kui hea sõber Kaarel Kuusk tutvustas mulle Bodek Janke plaati „Global.Dance.Kulture“, täpsemalt lugu „Taniec“, sest seal on bassi gruuv duubeldatud tuuba/susafoniga, mis kõlas eriti põnevalt. Hiljem sain teada, et samas loos (ja plaadil üldiselt) mängib ka Kristjan Randalu. Veel isiklikumaks sai see plaat mulle, kui ülejäänud plaati kuulates leidsin end kahe maailma vahel - džäss ja maailmamuusika. Kindlasti oli minu džässiga alustamise taga veel faktoreid, aga see plaat ning see lugu on kindlasti üks nendest.

Jaga Jazzist „Swedenborgske Rom“

Norra bänd Jaga Jazzist on minuga samuti pikalt kaasas käinud. Tänu oma vennale avastasin selle bändi, kui nad avaldasid 2005 aastal plaadi „What We Must“. 10-aastasena ei osanud ma muusikas süvitsi minna, aga miski, mis mulle väga meeldis, pani mind seda uuesti ja uuesti kuulama. Kõige rohkem naudin selle bändi juures nende instrumentatsiooni, milliseid pille nad kasutavad, harmoonilisi ning vormilisi lahendusi oma lugudes. Jällegi tugev mõjutaja minu loomingulisel teel.

Argo Vals „Kratos“

Me tunneme Argoga üksteist juba pikki aastaid, olen tema muusika austaja sama kaua olnud. Pikalt sai oodatud tema debüütalbumit „Tsihcier“, üks minu lemmikalbumeid, mida aeg-ajalt ikka jälle kuulan. Lugu „Kratos“ põhineb fraaside kordustel ja kihtide ehitusel. See lugu on eriline, kuna selle ajendil tekkis minu muusikasse üks konkreetne harmooniline kontseptsioon, mida ma tänaseni väga palju kasutan oma muusikas.

SFJAZZ Collective „Superstition“

See on nüüd üks konkreetne video, mis on väga tugevalt mõjutanud minu muusikamaitset ning elu arranžeerijana. Pealt näha üks nendest paljudest coveritest, mis on sellest igihaljast Stevie Wonderi loost tehtud. Kui see lugu 11 aastat tagasi välja tuli, sattusin selle otsa youtubes täiesti kogemata, polnud kuulnudki sellisest bändist nimega SFJAZZ Collective. Kes ei tea, tegu on all-stars bändiga, mis tegutseb projektipõhiselt – iga kontsertkava on uue kunstilise juhi/arranžeerija kanda. Sel korral oli arranžeerijaks Puerto Rico saksofonist Miguel Zenon. Sellel lool on nii mitu külge – vahelduv, dünaamiline, kaasahaarav. Samas on ta säilitanud algse loo essentsi, mis toob kogu seade kenasti kokku. Kindlasti üks parimaid arranžeeringuid, mida suudan täna nimetada.

Albatrosh „Duvet Day“

Mõned aastat tagasi tutvustas Kirke Karja mulle ühte Norra saksofoni-klaveri duot. Kuna üldiselt mulle väga skandinaavia muusika meeldib, kuulasin nende muusika põhjalikumalt läbi ning tõdesin, et pole varem midagi sellist kogenud. Eriliseks teeb selle koosseisu, kuidas toimib nende koosmäng ning omavaheline „keemia“. Sellises formatsioonis mängida on muusikutel pahatihti väga alasti tunne, kuna kaks võrdset osapoolt peavad toetuma üksteisele, andes muusikas ruumi, samal ajal võttes initsiatiive.

Aaron Parks „Small Planet“

Mind hämmastas selle loo (ja albumi) puhul kõige enam, kuidas on äärmiselt maitsekalt loodud sild džässi ja alternatiivse/indie muusika vahel, instrumentaalselt. Aaron Parks on loonud spetsiifilise helikeele ja kõla bändile „Little Big“, olles selle koosseisuga tänaseks kaks albumit välja andnud. Neid plaate kuulates ei teki küsimust, mis bändiga tegu. Kindlasti üks olulisi aspekte, mida iga muusik suurel ja tihedalt konkureerival muusikaturul otsib, on oma personaalne hääl, helikeel. Sellel bändil on oma hääl omal kohal ning äärmiselt inspireeriv. Tema muusika juurde tulen pidevalt tagasi.

Riho Sibul, Jaak Juhanson & Eesti Keeled „Veel üks ajalugu“

Jaak Juhanson ja Riho Sibul erinevates koosseisudes on olnud minu suguvõsas väga olulisel kohal, mistõttu olen käinud palju nende kontsertidel ning neid ka isiklikult tundnud. See lugu on toob mind tagasi lapsepõlve ning võib olla üks minu esimesi muusikalisi mõjutusi.