Keiu Virro ise ütleb, et raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohtades ja (taas)kohtumistest huvitavate inimestega. „Tegemist pole veiniõpikuga, vaid looga sellest, kuidas ma sammhaaval veini armastama hakkasin ja miks ma teda enam jätta ei suuda. See on lugu sellestki, kuidas ma veini üha paremini mõista püüan, aga peamiselt saan teada ikkagi seda, et ma midagi ei tea. Lõpuni veini tunda pole võimalik. Nagu armastuse puhul olema kipub.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena