Margus Varjak, Ruth Kalda, Jaanus Harro ja Triin Vihalemm: sündimus väheneb äreva aja ja ebakindluse tõttu. Vaktsiin pole süüdi

Teadusnõukoda vastab. Kuidas mõjutavad koroonaviirus ja -vaktsiinid sündimust?

Eesti Päevalehe arvamusloos „Kuhu kadus 1800-1900 last?“ (EPL 29.11) juhtis Villu Zirnask tähelepanu, et Eesti pikaajaline probleem – väike sündimus – on viimastel aastatel veelgi süvenenud. Ta toob näiteks, et 2022. aasta jaanuarist oktoobrini sündis Eestis 1851 last vähem kui 2015.–2019. aasta samadel kuudel keskmiselt. Zirnask järeldas: „Kuna sündimuse vähenemine langeb koroonaaega, siis põhilised kahtlusalused on koroonapoliitika, -viirus ja -vaktsiinid.“ Ta kutsus teadusnõukoda üles uurima, kuidas (ja kas üldse) koroonaviirus ja -vaktsiinid mõjutasid naiste ja meeste viljakust ning laste sündi.

Tõepoolest levib eksiarvamus, et koroonavaktsiinid vähendavad meeste viljakust ja põhjustavad raseduse katkemisi. Praeguseks kasutusel olevad vaktsiinid on läbinud ravimifirmade kliinilised katsed, neid andmeid on uurinud eri riikide tervishoiu eest vastutavad ametkonnad. Sajad teadlased ja arstid üle maailma on teinud sõltumatuid uuringuid, andmeanalüüse. Uuringutulemused on avalikult kättesaadavad andmebaasides (viiteid neist mõnedele leiate artikli lõpust). Siiani on järeldus olnud ühene: vaktsiinid ei mõjuta meeste viljakust ega põhjusta raseduse katkemisi.