ERISAADE | Kert Valdaru: Aeg on peeglisse vaadata - mitte iial pole Eesti vastu seisnud taoline rändesurve

Unustage Itaalia või Kreeka kiun. Võrreldes nendega on läbi Eesti sel aastal liikunud põgenikehulk märgatavalt suurem, seda isegi absoluutarvudes.

Kui Eestisse on tulnud sel aastal 116 000 põgenikku Ukrainast, siis näiteks Itaaliasse üle mere vaid 94 000. Vaadates aga suhtarve elanikkonda, siis on Eesti olnud üks kõige suuremaid panustajaid ukraina põgenike abistamisel üldse, räägib rändeekspert Kert Valdaru, kes hoiatab: meie piir võib olla lihtsalt käes. Vahest oleks vaja küsida ikkagi tuge põgenike ümberpaigutamisel?

„Huvitav, kuidas meie paneme sellele olukorrale vastu ega hüüa, et meie vajame ka abi?“ imestab ta. Ka Kreeka ja Itaalia puhul käib kogu poleemika aga just üle Vahemere saabujate pärast. Valdaru pakub välja, et vahe võib olla nende erinevas profiilis: lõuna poolt tulijatest on 75% mehed ning vaid 6% naisi, Ukraina põgenike profiil on täpselt vastupidine – kolmveerandi moodustavad naised, kelle haridustase ning oskused toime tulla on aga hoopis paremad.

Ometi hakkavad esimesed mõjutama ka teisi. Valdaru kirjeldusel on rändesurve lõuna poolt kiiresti kasvamas. Me pole näinud viie aasta jooksul nii suuri rändearve – ning seda vaatamata tõigale, et Euroopa Liidul on olnud 2015. aastast tohutult aega oma välispiiri pidama saamiseks.

Kannatada tõotavad saada aga just ukrainlased. „Kui see rändesurve jätkub, tekivad ühiskonnas täiendavad pinged ja lõhestamine ning polariseerumine. Arvata, et sealt midagi negatiivset ei lähe ukrainlaste peale, oleks liiga naiivne. Kindlasti mõjutab see suhtumist ka Ukraina sõjapõgenikesse.

Saates kuuleme

Kas võib Vahemere laine taga olla osaliselt ka Putini Venemaa?

Kui suurde ohtu seab see kõik Schengeni vaba liikumise?

Miks Eesti oma pead liiva alla peidab? Andmed siinsete ukrainlaste kohta on kõik olemas, aga riik ei viitsi neid kokku viia. Miks?

Kolm absurdset müüti, millega inimkaubitsejad ohvreid meelitavad (teate ikka, et Euroopa Liidus peab töötama vaid ühe päeva nädalas?)

Kas Euroopa Liidust migrandihirmus lahku löönud britid said, mida ootasid?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Kert Valdaruga siit!