Eesti vabanes okupatsioonivägedest augusti lõpus 1994, kui me seadisime endale väga ambitsioonika ja ka ainuõige eesmärgi liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Me saavutasime need uskumatuna tunduvad eesmärgid isegi vähem kui kümne aastaga just tänu rahva ülekaalukale toetusele ja erakondadevahelisele poliitilisele konsensusele. Tõsi küll, tänu kirjutamata kokkuleppele.

Poliitiline nägelemine ja muu säärane oli toona praktiliselt välistatud, sest tegemist oli Eesti tuleviku ja püsimajäämise jaoks eksistentsiaalse eesmärgiga. Vaid Keskerakond tagus vastutustundetult populismitrummi Euroopa Liidu referendumi ajal (septembris 2003), kuid see ei torpedeerinud meie ühiseid püüdluseid.