Mart Kalm: ma ei armasta punamonumente, aga veel vähem meeldib mulle nende mahavõtmine
(384)Säravat jutustajat Mart Kalmu võib kuulama jäädagi – olgu teemaks sõjaeelse vabariigi aegne arhitektuur, monumentide õigus elule või kirgliku hobiaedniku igapäevamured.
Arhitektuuriajaloolane ja kunstiakadeemia rektor Mart Kalm (61) püüab ohjeldada ristiretke punamonumentide ja nõukaaja sümbolite vastu, tuues lagedale oma argumendid, miks ei peaks kõiki maju viisnurkadest puhtaks raiuma või kunagisi sõjamehi kujutavaid laemaale üle pintseldama. Samal ajal hoiab ta silma peal mitte kunagi valmis saaval Tallinna hoonepildil, tutvustades selle pärleid ja nahutades möödalaske. Ning muidugi aiandus – ärgem seda unustagem – on Kalmu õnnis keskkond, kus ta vaim puhkab.
Kui tihti pannakse teile pahaks, et olete sõjaeelse vabariigi arhitektuuri spetsialist, aga kaitsete punamonumente?
Kuna olen rektorina taandanud end kõikvõimalikest kogudest ja seetõttu üleüldse ei tegele punamonumentide kaitsmisega – mul on neist suhteliselt ükskõik –, siis on seda enam üllatavam, et ajakirjandus tunneb selle vastu huvi. Ma ei armasta punamonumente, aga veel vähem arvan ma, et neid peaks maha võtma.
