ERR-is 19.11.2022 ilmunud maksumuudatuse teemalises artiklis väitis Jüri Ratas: „Jah, Keskerakond näeb tõesti ette uut maksusüsteemi, mis on astmeline. Need, kes teenivad rohkem, panustavad ka ühiskonda rohkem. See on kindlasti ühiskonda sidustav. Ja see on euroopalik. Enamik Euroopa riike kasutab astmelist tulumaksusüsteemi“.

KONTROLL

Kontrollime, kas tõepoolest on enamus Euroopa riikides kasutusel astmelise tulumaksu süsteem.

Euroopa Liit ei reguleeri maksude kogumist ega kehtesta riikideüleseid maksumäärasid. See tähendab, et riigid otsustavad ise, kuidas kodanikke maksustatakse. USA organisatsiooni Tax Foundation, mis kogub OECD riikide maksusüsteemide andmeid, sõnul on „Enamiku riikide üksikisiku tulumaksud on progresseeruva struktuuriga, mis tähendab, et üksikisikute makstav maksumäär tõuseb, kui nad teenivad kõrgemat palka.“

Astmeline tulumaksusüsteem on igas süsteemi kasutavas Euroopa riigis erinevalt välja töötatud. Mitmes riigis on kahe või kolme astmeline tulumaksu süsteem kasutusel (nt Horvaatia, Tšehhi, Läti, Leedu, Poola, Holland). Samas on näha ka detailsemaid tulumaksu süsteeme, näiteks Austrias on kasutusel seitsmeastmeline, Prantsusmaal 21-astmeline, Hispaanias viie- ja Portugalis üheksaastmeline süsteem. On ka riike, kes on tulumaksusüsteemis arvestanud kas perekonnaseisu, laste arvu või leibkonna sissetulekuga. Sellised on näiteks Luxemburg, Iirimaa, Prantsusmaa. Euroopa Liidu riigid, kes ei kasuta astmelist tulumaksusüsteemi, vaid ühtlast maksumäära, on: Bulgaaria (10%), Ungari (15%), Rumeenia (10%).

OTSUS

Tõsi

Enamik Euroopa riike on tõepoolest kasutamas astmelise tulumaksu süsteemi. Igal riigil on välja töötatud enda maksuklasside süsteem.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid