JUHTKIRI | Astmelise tulumaksuga valimistel imet ei tee

Keskerakonna esimees Jüri Ratas soojendas nädalavahetusel taas üles astmelise tulumaksu kehtestamise teema. Pole olnud riigikogu valimisi, millele Keskerakond poleks selle ettepanekuga vastu läinud. Tulemusetult, kui küüruga tulumaksu või sellele eelnenud kaheastmelist tulumaksu „päris“ astmeliseks mitte pidada.

Reformierakond aga kuulutas juba kuu aja eest, et „küsib valimistel mandaati maksuküüru kaotamisele ja 700-eurosele tulumaksuvabastusele“.

Oravate ettepaneku hind riigieelarvele on nende enda hinnangul 340 miljonit eurot. Keskerakond tõstaks tulumaksuvabastuse veidi kõrgemalegi, 725 euroni, aga suuremat kui 3400-eurost brutokuupalka saavatele inimestele lajataksid nad 30% maksumäära. See tähendab, et Keskerakonna plaani hind oleks madalam, aga kuna neil on pensionite tõstmise ja ravikindlustuse laiendamise mõtted, siis kokkuvõttes nende valimisprogramm riigieelarvele ilmselt kergem ei oleks.

Astmeline tulumaks oleks tegelikult selgem ja õiglasem kui praegune küüruga tulumaks – samm tagasi ühetaolise poole.

Selge on siiski see, et ainuvalitsust kumbki moodustada ei saa. Pärast valimisi võib astmelise tulumaksu vastasseis seega üldse päevakorrast ära langeda või moonduda mingiks kompromissiks koalitsiooni moodustavate erakondade vahel. Ühetaolist tulumaksu pole Eestis juba tükk aega, astmeline tulumaks oleks tegelikult selgem ja õiglasem kui praegune küüruga tulumaks – samm tagasi ühetaolise poole.

Alates 2018. aastast igal aastal korraldatud Eesti maksutahte uuringu järgi on 15–74-aastastest elanikest kõigest umbes 10% kindlalt vastu sellele, et suuremat sissetulekut teenivatel inimestel oleks praegusest suurem maksukoormus. Viiendik on pigem vastu, aga kaks kolmandikku täiesti või pigem poolt. Tõsi küll, kui küsimus hakkab inimest ennast puudutama, siis suuremat maksu oleksid valmis maksma umbes pooled inimesed, sealhulgas rohkem need, kelle majanduslik toimetulek on hea.

Küllap maksuastmete ja -küüru teemal saab pidada nii mõnegi hoogsa valimisdebati, aga see on ikkagi nii kulunud teema, et valimisi sellega ilmselt ei võida ega kaota. Nii kampaaniaaegne kui ka igapäevane maksudebatt võiks olla laiem. Näiteks paljudele alustavatele ettevõtetele on valus küsimus suured tööjõumaksud, mida on raske maksta, kui tulu veel eriti ei teenita. Eesti e-kaubanduse ettevõtteid vihastab aga Aasia e-kauplustele eelise andev käibemaksuauk. Sellistes n-ö niššides võivad peituda suuremad ettevõtluse edendamise või riigi maksutulude suurendamise võimalused kui igivanas astmelise tulumaksu vaidluses.