Läheme korterisse. Tuba on valge ja isegi soe. Kohtume Oleksandri kallima Katerõnaga, kes kutsub meid kööki. Valida on mitme eri tee vahel: must, roheline, puuviljamaitseline ja teisedki teed. „Oleme teearmastajad,“ räägib Katerõna. „Isegi okupatsiooni ajal üritasime poest head teed leida. Läksime poodi, vaatasime, ennäe, mingi „Krasnodarski buket“. Vaatasime peale, lugesime koostist, panime tagasi ja läksime minema.“

Jaga
Kommentaarid