JUHTKIRI | Kuhu jäid meie trahvimiljonid?

Danske Bank tunnistas end USA-s rahapesus süüdi ja maksab kokku kaks miljardit dollarit trahvi. Mõru uudis Eestile on see, et sellest umbes 680 miljonit dollarit laekub Taani järelevalveorganitele. Eesti sai mainekahju (ja meie finantsinspektsioon oli esimene, kes Danske rahapesule tähelepanu juhtis), aga trahvi maksab Danske USA-le ja Taanile.

Danske Bank tunnistas end USA-s rahapesus süüdi ja maksab kokku kaks miljardit dollarit trahvi. Mõru uudis Eestile on see, et sellest umbes 680 miljonit dollarit laekub Taani järelevalveorganitele. Eesti sai mainekahju (ja meie finantsinspektsioon oli esimene, kes Danske rahapesule tähelepanu juhtis), aga trahvi maksab Danske USA-le ja Taanile.

Loomulikult toob see meelde 2020. aasta. Toonane rahandusminister Martin Helme palkas siis kolme miljoni euro eest advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan, et see aitaks Eestil saada osa USA-s Danskele määratavast trahvist. Nagu Eesti Päevaleht 2020. aasta suvel kirjutas („Dokumendid paljastavad Helme palgatud advokaadi seotuse Venemaa rahapesuskeemiga“, EPL 28.7.20), oli Helme valitud Louis Freeh vastuolulise mainega. Samuti polnud selge, millist õiguslikku mehhanismi kasutades kavatses Freeh Eesti riiki aidata ja kas tema vahendamisest oleks üldse tolku olnud.

Vaevalt oleks Freeh aidanud. Küll aga võinuks abi olla Eesti riigiametnike ja õiguskaitseorganite aktiivsusest.

Saab üksnes spekuleerida, kas midagi oleks teisiti läinud, kui järgmine valitsus poleks Freeh’ga sõlmitud lepingut katkestanud. Pigem mitte. Abi võinuks olla Eesti riigiametnike ja õiguskaitseorganite aktiivsemast tegevusest, aga neil on ju tähtsamaidki tegemisi – näiteks riigiprokuratuuril vaielda kohtus, kas Eesti Ekspressil oli õigus Swedbanki rahapesust kirjutada nii, nagu ta kirjutas.

Trahvi küsimuses on kindlasti selge see, et 400 000 eurot, millega Eesti seadused praegu juriidilisi isikuid rahapesu eest maksimaalselt trahvida lubavad, on naeruväärselt väike summa. Seda piiri tuleks kiiremas korras tõsta. Võib-olla ei jää Eesti riik siis järgmiste rahapesu- ja finantskelmuste korral narri rolli.