Näituse pealkiri „Sumimasen“ tähendab vabandust, kuid jaapanlased ei kasuta seda sõna mitte ainult vabanduse palumiseks, vaid ka tänu väljendamiseks või vestluse alustamiseks, samuti segaduses olles. Ülimalt viisaka rahvana paluvad tõusva päikese maa kodanikud vabandust ka siis, kui nad ei oska eksinud eestlast aidata või ei mõista võõramaalase soovi. Sõnaga „sumimasen“ on kõik Jaapanit külastanud fotograafid oma teel kokku puutunud ja see on üks neist väljenditest, mis praktilise vajaduse tõttu kiiresti selgeks saadakse. Kuraatoritena paneme ka meie käed rinnale kokku, kummardame ning ütleme „Sumimasen“, tehes seda nii tänulikkuses kui ka vabandust paludes, sest mõistame, et meie tehtud fotovalik on vaid üks killuke sellest paeluvast, müstilisest ja magnetilisest maast.

Hoolimata meid lahutavast 8000 kilomeetrist või 15 lennutunnist on eestlased olnud alati huvitatud Jaapanist ja jaapanlastest. Räägitakse teatavast kõla sarnasusest kahe keele vahel ning mainitakse sarnaseid väärtusi ja huvisid: mõlemad rahvad on tagasihoidlikud, kaalutlevad, põhjalikud ning infotehnoloogia vallas maailmas esirinnas. Samas on Jaapanil oma teada-tuntud veidrused, mille sarnaseid on raske sellises kontsentratsioonis mujalt leida. Seega pole imekspandav, et tõusva päikese maa on Eesti fotograafe ikka ja jälle magnetina enda poole tõmmanud. Näituse üks fotograafe Silvia Pärmann ütleb: „Me oleme harjunud mingite oma reeglitega, arusaamaga sellest, kuidas elama peaks ja mis on võimalik ning mis mitte. Jaapanis aga tõestab iga järgmine tänav, et neid võimalusi, mida me endale kunagi ette kujutada pole osanudki, on lõputult palju. Jaapanis tänaval jalutades võib kohata kõige eriskummalisemaid asju ja inimesi, igal sammul avaneb mitu uut kaadrit, on rääkida mitu uut lugu.“

Jaapani kontrastiderikkust tõstab esile oma loomingus fotograaf Rasmus Jurkatam: „Mind köidab Jaapani puhul kõige rohkem kontrast korra ja kaose vahel. Ühelt poolt on inimeste elu ja liikumine korraldatud väga kindlate reeglite järgi, kuid teisalt saadab seda teatud kaos. Neoontuledes mastaapne linn koos lugematute metrooliinidega vastandub rahulikule templile ja loodusele. Seda kõike saadab teatud muinasjutuline müstitsism.“.

Fotonäitus on valminud koostöös Artproofiga ja põhineb avatud konkursile laekunud materjalil ja kuraatorite poolt osalema kutsutud autorite loomingul. Kõik kaasatud fotograafid toovad näitusele kaasa oma ainulaadse pilgu sellele kaugele riigile ja sealsete inimeste elule. Mõnel fotograafil on Nipponiga tugevam, isiklikum ja pikem suhe, teisel aga lühem ning intensiivsem kogemus.

Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena