Võin käigult üles lugeda vähemalt tuhat inimest, kes, ükskõik kui raske neil ka poleks, ei mõtle 5. märtsi hommikul mitte esmajoones palgast ja pensionist ning isegi mitte elektrist ega gaasist. Ja korraks ehk isegi mitte Ukraina sõjast. Nad tahaksid tegelikult teada hoopis seda, et millest päriselt suurest, millisest tõeliselt pikast strateegilisest plaanist unistavad meie erakondade juhid.