Nursipalu laiendatav harjutusväljak võib endas peita keskaegseid muistiseid

Kas võimalikud leiud aeglustavad veelgi Nursipalu harjutusvälja laienemisplaane?

Nursipalu harjutusvälja laiendamine on alanud üksjagu konarlikult. Plaanitav laienemine jätaks 21 perekonda koduta, sest polügooni tahetakse umbes 10 000 hektari peale paisutada. See pole aga ainus takistus, selgub, et alal, kuhu kaitseministeerium tahab harjutusvälja laiendada, võivad asuda ajaloolise väärtusega leiud.

Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik Anu Lillak selgitas, et laienevale alale jääks arheoloogiamälestis, rahvapärimustega seotud kivi „Kirstkivi“ ja ajalooline looduslik pühapaik Jummalläte.

Muinsuskaitseametile on Nursipalu harjutusala laiendamisega seoses tulnud mitu päringut. Seetõttu võtsid ameti arheoloogid kokku info, mis laiendamise ala kohta hetkel teada on. „Lisaks asuvad laiendatavale harjutusväljakul mitmed teada olevad, kuid mitte kaitse all olevad muistised: kolm võimalikku kalmistut, pelgupaik, asulakoht, keraamika leiukoht. Samuti jääb kavandatavale alale Tsirgupalu ristimänd,“ loetles Lillak.

Vähe uuritud ala

Seda piirkonda, kuhu kaitseministeerium harjutusväljakut lahendada plaanib, on vähe uuritud. „Seetõttu on tõenäoline, et alal leidub veel teisigi seni teadmata arheoloogiaobjekte, mitmed piirkonna külad on olemas olnud juba 16. ja 17. sajandil, võib-olla varemgi,“ märkis ta. Seega pole välistatud, et alal võib olla mõni keskajast pärit leid, mida pole lihtsalt veel avastatud.

Mitmed piirkonna külad on olemas olnud juba 16. ja 17. sajandil, võib-olla varemgi.

„Selleks, et täpsemalt mõista harjutusväljaku laiendamise mõju arheoloogiapärandile, oleme asjassepuutuvatele valdadele edastanud info, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamise keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamise käigus tuleb viia läbi uuring arheoloogiapärandi ja ajalooliste looduslike pühapaikade välja selgitamiseks,“ rääkis Lillak. Uuring peab koosnema olemasolevate arhiiviallikate läbitöötamisest ning maastikuanalüüsist kaugseire meetodeid kasutades. See tähendab, et uuritakse ajaloolisi kaarte ja maakasutusplaane, kohapärimust, aerofotosid, maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudeleid. „Vajadusel tuleb viia läbi ka esmane maastikuseire tuvastatud objektide kontrollimiseks maastikul,“ lisas ta.

Et harjutusvälja laiendamisega ei kaasneks pärandi hävinemist, tuleb pärand esmalt põhjalikult kaardistada. „Uute teede, hoonete või muude rajatiste jaoks asukoha valimisel tuleb lähtuda muuhulgas sellest, et kahju pärandile oleks minimaalne. Kui arheoloogiapärandirikkale alale ehitamine on vältimatu, tuleb enne ehitamist teostada arheoloogilised uuringud; uuringute täpne maht ja metoodika, sealhulgas kas toimuvad väljakaevamised või arheoloogiline jälgimine, selgub juhtumipõhiselt,“ lisas Lillak veel.

Kivi Võrumaal

Nursipalu harjutusväljaku laienemisele jääb ette „Kirstkivi“.

Sõmerpalu lähistel asuv rahvapärimustega seotud „Kirstkivi“ kanti kultuurimälestiste registrisse üle 20 aasta tagasi, täpsemalt 1998. aastal.

Kultuurimälestiste registris on märgitud, et „Kirstkivi“ puhul on tegemist ohvrikiviga. Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile.

Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes“ (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Mis on mis?

Arheoloogiline jälgimine ja arheoloogilised väljakaevamised. Mis on erinevus?

Muinsuskaitseamet selgitas, et arheoloogiline jälgimine tähendab pinnasekihtide lasumise dokumenteerimist, arheoloogilise kultuurkihi tuvastamist ja esmast kirjeldust kaeve-, ehitus- ja muude mullatööde käigus. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet kultuurikihi ulatuse ja teabemahukuse kohta. Võimalusel uuritakse jälgimistööde käigus kaevetööde alal arheoloogiline kultuurkiht läbi, kuid kui see pole ehitusega kaasneva kaevetöö tempos võimalik, siis tuleb ehitustööd kuni uurimise lõpule viimiseni peatada.

Arheoloogiline väljakaevamine tähemdab arheoloogiale omaseid teaduslikke meetodeid kasutades täiemahulist või osalist mälestise või arheoloogilise objekti või selle osa läbi uurimist.