22.12.2022, 00:05
ARVUSTUS | Von Krahli viimane „Libahunt“. Lavastus, kus on justkui veresoonekeed mulla all varjul...
Von Krahli viimane lavastus vanalinna majas
Peeter Jalaka kolmas „Libahunt“ hüpnotiseerib publikut algusest otsani.
FOTO: | Von Krahl, 2022
Von Krahli lavastus kulgeb pingelanguseta intensiivsuses, iseäranis tungivalt vangistab meeli sugestiivne muusikailm (kujundaja Renzo van Steenbergen). Rütmistatud on August Kitzbergi 1911. aasta draama nõndamoodi, et mõjub aeglustatu ja pikaldasena, ent möödub kummatigi kärmemini, kui aimaks ja ihkaks. Esimene vaatus toimub orjapõlve pimeduses. Kuulatame inimhääli mustas ja nõgises rehetares ning kujutleme nägematagi, kuis kaheksa-aastane Mann veerib: meie ristiusu viis peatükki. Äkitsi lööb aknad valgeks üksnes kurjakuulutav välgusähvak, korduva saatuserefräänina. Lumetuisk vallandub hiljem. Valkjaiks on võõbatud ka tegelaste maskilaadsed näod.