JUHTKIRI | Laenuvõtjaid päästab esmajoones kokkuhoid
(85)Euriboriga seotud pikaajalist laenu, eelkõige eluasemelaenu võtnud inimestele ei tõota 2023. aasta tulla lihtne. Hiljemalt uue aasta esimestel kuudel jõuab neile suurema laenumakse kujul kohale teadmine, et nende laenu intressimäära muutuv osa pole enam nullilähedane, vaid poole aastaga 2,5% kanti sööstnud.
Euroopa Keskpanga (EKP) sõnumite põhjal intressi tõstmine jätkub. Kui arvestada euroala praegu umbes 10% inflatsiooni, ei saa öelda, et EKP teeb valesti. Pigem on põhjust ette heita, et nad raha hinda varem tõstma ei hakanud – võib-olla oleksime siis saanud väiksema inflatsiooni ja väiksema intressihüppe.
Igatahes on eluasemelaenu kuumaksete mitmesajaeurone tõus vältimatu.
Teoorias ei tohiks sellest suuri probleeme sündida. Pankurid pidid inimeste laenuvõimet hinnates arvestama, et euribor ei jää laenu tagasimaksmise tähtajani negatiivseks, vaid võib vabalt tõusta 3–4%-ni. Eesti vanemas keskeas finantsistid mäletavad isegi sellist aega, kus Saksa marga – väga kõva raha – baasintress oli 8–9%. Lühidalt öeldes: nii pankurid kui ka laenuvõtjad pidid intressitõusu võimalusega arvestama.
Ent intressitõus on olnud väga järsk ja see võib teha tõusu seedimise raskemaks. Ja poleks ime, kui paljud laenuvõtjad siiski on end laenudega üle koormanud – bluffinud pangas veidi sissetulekutega ja/või võtnud mujalt finantskohustusi juurde.
Paneme pankadele südamele, et nad kohtleksid intressitõusu tõttu raskustesse sattuvaid laenuvõtjaid inimlikult.
Paneme pankadele südamele, et nad kohtleksid raskustesse sattuvaid laenuvõtjaid inimlikult: annaksid maksepuhkusi, pikendaksid kuumakse vähendamiseks laenutähtaega. 2020. aasta šoki ajal tuli see neil hästi välja ja koroona põhjustatud kriis ei saanud seltsiliseks finantskriisi.
Poliitikud võiksid end selles teemas vaos hoida, sest mitmesuguseid toetusi hinnatõusu leevendamiseks on juba kehtestatud küll. Eluasemelaenu võtjad, kes enamasti ei kuulu madala sissetulekuga inimeste hulka, peaksid üldjuhul ise hakkama saama.
Kui laenumakse võtab eelarvest varasemast märksa suurema tüki, aitab hakkama saada kokkuhoid.
„Neljaliikmelisel perel kulub toidule 1000 eurot kuus,“ kirjutas mõne nädala eest Delfi Ärileht ühe pere näitel. „Investorist pereema toidab viieliikmelise pere 300 euroga kuus,“ teatas päev hiljem Maaleht teise pere näitel. Inimeste kulutamisharjumused on erinevad, aga need kaks näidet kinnitavad, et euribori tõusuga hakkamasaamiseks leidub kasutamata reserve.
