„Olen ukrainlasi aidates kogenud nii ülimat tänu kui ka inetut alatust“

Kuidas on Ukraina põgenikud siin kümne kuu jooksul kohanenud? Inessa Josing, kes aitab koos teiste vabatahtlikega majatäit ukrainlasi, räägib sellest, kuidas nad toime tulevad.

24. veebruarist, kui Venemaa Ukrainasse tungis, pöördus disainer Inessa Josingu elu pea peale. Ukraina on talle tuttav paik – ta on töötanud Kiievis ja Odessas kolm-neli aastat koos teiste eestlastega mööblifirmale elu sisse puhudes. Ta õppis ukrainlasi tundma ja neist aru saama.

Seega oli täiesti loomulik, et esimesest sõjapäevast alates tundis ta vajadust neid aidata. Kõigepealt selgus, et Ukraina-Poola piirile on tarvis madratseid ja tekke, telefonilaadijaid ja muud hädapärast. Niipea, kui esimesed põgenikud Eestisse jõudsid, oli kokku tulnud juba hulk vabatahtlikke, kes hakkasid siia saabunud ukrainlasi aitama. Õige ruttu hakkas tegutsema Nõmme vabatahtlike grupp.