JUHTKIRI | Haiguspäevade hüvitamine vajab pikemat selgust

Täna parandab riigikogu erakorralisel istungil kaht praaki, mille erakonnad ise tekitasid.

Üks on kurikuulus perehüvitiste suurendamise seadus, mille puhul poliitilist tahet ajas üle ääre. Teine on seadus, mis võimaldab jätkata haigushüvitise maksmist teisest haiguspäevast neljanda asemel. Selle puhul oli riigikogul tahet nii vähe, et vajalikku muudatust ei võetud õigel ajal vastu.

Paradoksaalne on see, et „tahte triumfi“ eelnõus on palju, mida arutada ja kaaluda. Haigushüvitise eelnõu asjas aga palju vähem – hoopis siin oleks riigikogu pidanud ettenägelikkust näitama ja eelnõu aegsasti ära menetlema.

See, et Eestis ringleb praegu palju hingamisteede kaudu levivaid nakkushaigusi, ei ole ju alles jõulukuul saabunud ehmatus, vaid seda oli varem karta. Seega on praegu parem, kui inimestel pole tungivat majanduslikku sundi ennast tõbisena tööle vedada.

Samuti pidanuks riigikogulastel meeles olema, et praeguse teise haiguspäeva reegli kehtestasid nad ise ajutiselt ainult selle aasta lõpuni.

Vähemalt ühel erakonnal – Keskerakonnal – oligi meeles ja nad algatasid vastava eelnõu juba 18. oktoobril. Aga peale selle, et Eesti poliittava järgi on opositsioonierakonnad „valed“ algatajad, pani koalitsiooni kõhklema ka Keskerakonna soov muuta teise haiguspäeva reegel ajutisest alaliseks. See ju maksab raha (mida lõdva käega külvatakse üksnes koalitsioonilepingusse raiutule)!

Kui pikalt, kuidas ja kes peab haiguspäevi hüvitama – need küsimused vajavad selgust kauemaks kui uue aasta 1. juulini.

Nüüdseks ongi eelnõu saanud märksa tagasihoidlikuma sisu: alates teisest haiguspäevast saab hüvitist 2023. aasta 1. juulini. Kas pärast seda kuupäeva alluvad nakkushaigused praeguse koalitsiooni poliitilisele tahtele ega ohusta meid enam?

Hea, et saame praegu ajutisegi lahenduse. Aga ühtlasi tõstatab ajutine lahendus küsimuse, kas Reformierakonna, Isamaa ja SDE arvates on alles neljandast päevast hüvitamine üldiselt õige ja praegune kord ajutine luksus.

Haiguslehti võetakse palju

493 647 haiguslehte väljastati Eestis 2021. aastal, 2018. ja 2019. aastal jäi see arv alla 300 000.

449 247 oli juba väljastatud selle aasta septembri keskpaigaks.

9,7 päeva oli septembri seisuga tänavune keskmine haiguslehe pikkus – palju lühem kui 2018. ja 2019. aastal (13,4 ja 13,3 päeva).

Teisest päevast hüvitamine pole tegelikult mingi pandeemiaaegne leiutis, vaid nii käis asi ka enne 2009. aasta 1. juulit. Majanduskriisi tõttu rahalises kitsikuses valitsus tegi siis reformi, mis vähendas haiguspäevade võtmist ja haigekassa kulu hüvitistele märkimisväärselt. Ent nüüdseks on Eesti tervishoid jälle rahahädas ja üks võimalik leevendus oleks haigushüvitiste maksmise nihutamine ravikindlustuse eelarvest kellegi teise kulureale.

Kui pikalt, kuidas ja kes peaks haiguspäevi hüvitama – need küsimused vajavad selgust kauemaks kui uue aasta 1. juulini.