28.12.2022, 16:01

Toomas Alatalu: Kremli kuldsõrmuste omanike ring kahaneb

Käärimine Sõltumatute Riikide Ühenduse ladvikus mõjutab kahtlemata Venemaal küpsevat ülemkihtide kriisi. Putin ise tunnistab riikidevaheliste lahkhelide olemasolu.

Toomas Alatalu

poliitikavaatleja

Vasakult Tadžikistani president Emomali Rahmon, Usbekistani president Šavkat Mirzijojev, Venemaa president Vladimir Putin, Kasahstani president Kassõm-Jomart Tokajev, Valgevene president Aleksandr Lukašenka ja Kõrgõzstani president Sadõr Japarov Sõltumatute Riikide Ühenduse mitteametlikul kohtumisel 27. detsembril 2022 Peterburis.

Meedias lööb laineid teade, et Peterburi aastalõpu kogunemisele tulnud Sõltumatute Riikide Ühendus (loodi 1991. aasta detsembris suure osa NSV Liidu järglasriikide koostöövormina) juhid said Putinilt kuldsõrmused. Sõja ajal on iga liitlane mõistagi kulda väärt, sestap torkas eriti silma, et kui 26. detsembril oli president Boriss Nikolajevitš Jeltsini nimelises raamatukogus üheksa meest, siis päev hiljem oli neid Riiklikus Vene muuseumis seitse. Ärasõitjateks olid Aserbaidžaani liider Ilham Alijev ja Türkmenistani noor president Serdar Berdimuhamedov. Ka Putin ise tõdes avalikkusele edastatud materjalis riikidevaheliste lahkhelide olemasolu.

Mõistagi puudutas see eeskätt Aserbaidžaani ja Armeenia 2020. aasta sõjajärgseid suhteid, milles Venemaa ei täida Jerevani arvates endale võetud kohustusi ja lubab aseritel laiata. Sõja võitnud Bakuu tunneb end kindlalt. 23. detsembril oli Aserbaidžaani välisminsiter Moskvas, kus kohalekutsujal Venemaa välisminister Sergei Lavrovil jäi üle tõdeda, et Armeenia välisminister jättis viimasel hetkel tulemata. Putin kinnitas Peterburis, et toimus ka kolmikkohtumine Putin-Alijev-Pašinjan, ent ametlikku teadet selle kohta pole kremlin.ru-s üles pandud – asi, mis sünnib poolte ühisotsusega.