JUHTKIRI | Soovime uueks aastaks sõja ja hinnatõusu lõppu ning oskust teha häid kompromisse

2022. aasta ei olnud tavaline aasta. Kui „tavalisel aastal“ on päris raske leida konkreetseid – mitte lihtsalt üldisi häid – uusaastasoove, millega enamus Eesti inimesi kogu südamest ühineks, siis möödunud aastal oli teisiti.

„Soovin, et maailmas oleks rahu,“ oli vahepeal pikka aega soov, mida öeldi näiteks siis, kui midagi värsket ja päriselt südamlikku pähe ei tulnud – meie maailmanurgas oligi rahu. Kahjuks enam ei ole. Praegu on põhjust kogu südamest soovida, et uuel, 2023. aastal saabuks Ukrainasse taas rahu. Aga mitte ükskõik, milline rahu, vaid rahu, mille tulemusel vabaneb Ukraina okupantidest ning Venemaal kiireneb impeeriumi lagunemise protsess.

Endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul tviitis hiljuti: „Ma ei muretse Putini „mahasõiduteede“ pärast. Ma ei muretse kaose pärast Venemaal. Ma ei muretse Vene Föderatsiooni lagunemise pärast. Ma muretsen Ukraina jätkuva okupeerimise pärast Venemaa poolt.“ Ka meie peame soovima Ukraina alade vabastamist sama jõuliselt, sest peale õigluse võidu kaasneks sellega mitmete muude ka Eestis tunda olevate probleemide leevenemine.