Argo Virkebau ja Urmo Soonvald: sulgeme esmaspäevase paberlehe, veebis oleme lugejatega ikka iga päev, tund ja minut
(61)16. jaanuarist sulgeme esmaspäevase paberlehe, teiste päevade lehed muutuvad mahukamaks
Eesti Päevaleht sulgeb esmaspäevase paberlehe 16. jaanuarist. Ent Eesti Päevalehe lugude arv veebis ei vähene, samuti mitte kvaliteet. Kõigile, kes eelistavad uudiseid ja artikleid just paberlehest ammutada, jäävad ülejäänud päevade Eesti Päevalehed, mis muutuvad senisest mahukamaks.
Eelmise aasta mais kirjutas nõustamisfirma EY asejuht Hank Prybylski ajakirjas Forbes, et koroonapandeemia muutis erakordselt põhjalikult seda, kuidas me töötame, õpime, suhtleme ja ostleme. „Kuigi olulised suundumused, nagu kaugtöö laienemine, tarneahelahäired ja tarbijate eelistuste muutumine, on kestnud juba mõnda aega, andis koroonaviirus neile turbokiiruse. Põhimõtteliselt sai 2020. aastast digitaalse kiirenduse ajateljel 2025. aasta. Hea uudis on see, et suur osa põhitööst, mis on edukate digitaalse ümberkujundamise jõupingutuste jaoks ülioluline, juba juurdub,“ kirjutas ta mainekas äriajakirjas.
Just see kehtib ka digitaalse ajakirjanduse ja üldse ajakirjanduse tuleviku kohta. Eesti Päevalehe nüüdse otsuse valulikkust vähendab – vähemalt arvestatavas osas! – aastaid tagasi valitud suund ja teekond. Üle kümne aasta tagasi, kui Ekspress Grupp hakkas Eestis esimesena digitellimustega katsetama, oli selge, et sellest saab ajakirjanduse ja vaba sõna tulevik, päästerõngas ja uus reaalsus.
85 000 lojaalset digitellijat on baas, mille pinnalt on tavapärasest kergem teha raskeid otsuseid.
Tunnistame, et 2000. aastate alguses, maitstes veel ise vana reaalsuse hüvesid, oli uut reaalsust keeruline ette kujutada ja tundus raske teostada. Ometi just tehnoloogia areng, eestlaste kiindumus omakeelsesse ajakirjandusse ja kvaliteetne sisu asusid kui kolmepäine hoburakend vedama toona veel Ekspress Meedia nime kandnud Delfi Meedia digitaalseid tellimusi. Iga uus digitaalne tellimus kasvatas meie tulevikukindlust, kaubamärkide tugevust, nähtavust ja sõltumatust.
85 000 lojaalset digitellijat ja kokkuvõttes ligi 160 000 tasulise sisu lugejat on baas, mille pinnalt on tavapärasest kergem teha raskeid otsuseid.
16. jaanuarist 2023, mil Eesti Päevaleht lõpetab esmaspäevase ajalehe trükkimise, saab kindlasti Eesti ajakirjandusajaloo märgiline päev. Sest alates sellest päevast ei ilmu esmapäeval Eestis enam mitte ühtegi eestikeelset paberlehte. See sundvalik ei olnud kirjastajate vaba tahe, vaid hinnatõusude ja ametkondlike otsuste summa. Riigil oli hetki ja võimalusi, et hinnatõusude nii lühi- kui ka pikaajalisi mõjusid analüüsida, kuid millegipärast aidati kaasa, et Õhtulehe, Postimehe ja Eesti Päevalehe kokku u 65 000 tellijat ei saaks enam esmaspäeval paberlehte lugeda.
See ei olnud kirjastajate vaba tahe, vaid hinnatõusude ja ametkondlike otsuste summa.
Esmaspäeval, nagu igal teiselgi nädalapäeval, jääb Eesti Päevaleht veebis oma lugejate juurde uute ja oluliste lugudega. Kõigile neile, kes eelistavad uudiseid ja artikleid just paberlehest ammutada, jäävad ülejäänud päevade Eesti Päevalehed ning eelkõige just LP – nädalavahetust alustav mahukas väljaanne, mille pikad intervjuud, uudis- ja olemusartiklid, viimasel ajal möödapääsmatud Ukraina-lood ja sissevaade spordimaailma üksikasjadesse on saanud Eesti ajakirjandusmaastikul omamoodi kaubamärgiks.
Juba praegu on Eesti Päevalehel veebilugejaid mitu korda rohkem kui neid, kelle ainuke või üks mitmest uudiste tarbimise viisist on paberleht. Delfi Kogupakett, mille sekka kuulub ka Eesti Päevaleht, avab mitu korda suurema ja kirevama maailma kui iga meie väljaanne eraldi. See ongi Delfi Kogupaketi võlu – see koosneb 12 iseseisvast väljaandest, lisaks sadu tunde spordistriime, saateid, podcast’e, raamatukatkendeid, retsepte ja valitud dokumentaalfilme.
