Niisiis elame oma lõbusat elu segamatult edasi, mõtlesin kibedusega nagu eestlane, kes seisab elevandipuuri ees ja muretseb, mida elevant küll temast arvata võiks (viide Mihkel Muti esseele „Millest mõtleb elevant“). Aga võib-olla on mu õrn häbi ühe tüüpilise alaväärsust põdeva eestlase valehäbi. Võib-olla just pidutsedes näitame oma inimlikku üleolekut idanaabri ebainimlikkusest. Ja kodu kaotanud ukrainlased ehk ei tahagi, et Eestimaad mataks Ukrainaga solidaarsust väljendav hääletu masendus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid