JUHTKIRI | Maksuküüru kadu on oravate au küsimus

Erakondade soovid ja kavatsused valimistejärgse tulumaksusüsteemi kohta hakkavad selginema. Kaotada tulumaksuküür – varjatud astmetega tuluvahemik, mille alusel keskklassi maksustatakse – pärast ees seisvaid valimisi on Reformierakonna au küsimus.

Isamaalane Kalle Muuli ironiseeris möödunud nädalal EPL-i Arvamusveebis ilmunud artiklis, et Reformierakond läheb 2023. aasta valimistele jälle 2019. aasta lubadusega – tulumaksuküür on kaotamata ja kõigile ühesugune tulumaksuvaba miinimum kehtestamata, kuigi neli aastat on oldud riigikogu suurim erakond ja juhitud kahte valitsust. Tõepoolest, kehv lubaduste täitmise tulemuslikkus.

Tuleb vältida seda, et üks poliitikameede kullatakse üle, ent teised jäävad kiratsema, sest neile enam raha ei jätku.

Küüru kaotamise plaan on iseenesest hea. Koalitsiooni sõlmimise nimel saaks selle ristata isegi astmelise tulumaksuga – ning tulemus oleks lihtsam ja loogilisem kui praegune moodustis. Kahju, et Isamaa juht Helir-Valdor Seeder, kelle erakonna põikpäisus oli üks küüru sünnitajaid, ei leia endas julgust seda tunnistada. „Isamaa hea meelega säilitaks selle küüru,“ ütles ta ERR-ile.

Väärib ka meenutamist, et sama koalitsioonilepinguga, millega kehtestati maksuküür, kaotasid Keskerakond, Isamaa ja SDE 2016. aastal võimaluse esitada abikaasade ühine tuludeklaratsioon. Nüüd taasavastab Isamaa vana ja tahab, et tulumaks muutuks isikupõhisest perepõhiseks. Ja lubab iga lapse kohta 5000 eurot maksuvabastust.

Üldiselt on võrdne maksuvabastus iga lapse kohta – vastupidi võimalusele saada alates teisest lapsest ja olenevalt lapse sünnijärjekorrast eri suurusega (0, 1848 ja 3048 eurot) toetust – ju hea mõte. Aga 5000 eurot... See on küll hästi meeldejääv arv ja väiksem kui tänavune üldine maksuvaba miinimum (7848 eurot aastas) või Reformierakonna lubadus (8400 eurot aastas), kuid kas ei vii see ikkagi jälle tulemuseni, kus üks poliitikameede kullatakse üle, ent teised vähemalt sama vajalikud jäävad teadmata ajaks kiratsema, sest neile enam raha ei jätku? Nagu juhtus kolmanda lapse toetusega.

Olgu, valimislubadused peavadki hästi meelde jääma. Tähtis on, et koalitsiooniläbirääkimistel, mis pahatihti kestavad hiliste öötundideni ja kus osalejad on väsinud, põimiksid poliitikud neist kokku harmoonilisema paketi kui viimase aja valitsuste maksu- ja toetuslahendused.

Loodame, et teised erakonnad ei hakka ainuüksi oravatele ärategemise pärast vastu sõdima, vaid lepivad kokku tulumaksumuudatustes, mis teevad maksu õiglasemaks. Et kaotatakse praktika, milles koalitsioonide loojad sõlmivad kompromisse, mis poliittehnoloogiliselt aitavad erakondadel mainet hoida, aga sisult on nagu sadul sea seljas.