„Süsteem on kokku varisenud.“ Briti kiirabitöötajate streigile järgnevad õdede ja arstide omad

Eelarvepuudujäägiga kimpus valitsus pelgab, et tervishoiutöötajate palgatõus tooks järgmised nõudmised.

Briti kiirabi puhul pole pikad ooteajad ebatavalised, ent kolmapäeval pidi enamik abivajajaid arvestama veelgi pikema viivitusega. Põhjuseks oli kahe suurema ametiühingu streik, milles osales ligi 25 000 Inglismaa ja Walesi parameedikut, autojuhti, tehnikut ja dispetšerit. Palgavaesust kurtvad kiirabitöötajad ähvardavad töökatkestusi teha ka tulevikus. Järgmisel nädalal plaanivad kahepäevast streiki haiglaõed ja samasuguseid ettevalmistusi teevad nooremarstid.

Streigilaine puudutab jaanuaris veel paljude teiste elualade esindajaid, ent kõige pakilisem on Briti tervishoius toimuv kriis. Streigile eelnes terav sõnasõda meedikute ja ministrite vahel, ehkki valitsusest tulevate märkide järgi on peaminister Rishi Sunaki valitsus hakanud kiirabitöötajate soovidesse suhtuma paindlikumalt. Ettevõtlusminister Grant Shapps mõistis streigijuhtide käitumise hukka, süüdistades neid patsientide elude ohustamises ja tsiviliseeritud ühiskonna reeglite eiramises. Aktsioonis osaleva ametiühingu Unison juht nimetas Shappsi omakorda valetajaks ja kinnitas, et streigiaegse töökorralduse järgi on eluohtlike juhtumite puhul kiirabi kohalejõudmine tagatud. Sellegipoolest tekitas streik viivitusi nii kõnede vastuvõtmises kui ka brigaadide päralejõudmises ning tervishoiuamet NHS palus kiirabi poole pöördumist vältida, kuni see on vähegi võimalik.