Näeme, et Tallinn ei hooli inimeste ohutusest, tervisest, ei hooli Kadrioru elanikest ega vene kooli õpilastest. Kuhu jääb inimväärne elukeskkond?
Saatja: Madis Ligema, Kunderi tänava elanik, filmilavastaja, -produtsent ja ettevõtja
Saaja: Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea
Koopia: Tanel Kiik, Tallinna abilinnapea
Hea Tallinna linn!
Kirjutan sulle suure murega. Otsisime elukaaslase Liisiga kaua endale kodu. Liisi on pärit Tartust ja kolis Tallinna 15 aastat tagasi. Mina aga olen põline tallinlane, kes on Tartus õppinud ning maailmas end tuulutamas käinud. Olen kasvanud üles Raua tänaval, kus käisin ka Tallinna 21. koolis. Seega, kui pärast viis aastat koduotsinguid leidsime Kunderi tänavale oma esimese kodu, olime üliõnnelikud. Vähemalt esialgu.
Lapsepõlves oli mulle sellest kandist täiesti teistsugune mulje jäänud. Mäletan siinset ala kui kohta, kus mängisime noolemängu, ukakat, luusisime 21. kooli hoovist Lasnamäe nõlvani. Siin oli vaikne ja hubane elada. Veel 20 aastat tagasi – see oli minu kodukant. See oli minu hoov!
Nüüd olen ise lapsevanem. Meie poeg on viieaastane. Kui esimese öö uues kodus veetsime, oli ta põnevil – oma tuba vaatega Kunderi tänavale. Aga kell seitse hommikul oli laps ehmunud ja hirmul, sest Kunderi tänavalt tulev automüra ei luba magada. Jõhker hommikune tipptund oli tuppa sisse tulnud.
Miljoni euro küsimus, mida isegi kohtukulli juuresolekul on sinult, Tallinn, küsitud: „Kuhu on jäänud Kunderi tänavale planeeritud jalgrattatee?“
Sõjaeelse aja Kunderi tänav, mis oli veel 2004. aastal Politseipargi rahulik osa, on nüüd magistraal. Pronksi tänavalt keeravad autojuhid Kunderi tänavale ja selleks, et Kreutzwaldi ristmikul punase fooritule juurde seisma ei peaks jääma, on see tänav kiirendusrada, kus mõned saavutavad Kesklinna vene gümnaasiumi juures isegi 80–90 km/h kiiruse.
Siin elavad inimesed
Kunderi tänavast on tehtud magistraal, ainult autoliiklusele mõeldud tee, mis viiks autod otse kanalisse ja Lasnamäele. Aga Kunderi peab jääma tänavaks – siin elavad inimesed, siin on park, lasteaiad ja koolid. Tänaval on sõjaeelne ja varasem puitarhitektuur, mis ei pea vastu liiklusmürale ja -vibratsioonile. See kõik kahjustab mõõdetavalt tervist.
See aeg, kui magistraale raiuti läbi elurajoonide, jääb eelmise sajandi keskpaika, kui näiteks Stockholmis hävitati suur osa vanalinna neljarajaliste teede ehitamiseks. Siin Kadriorus on tehtud peaaegu kõike muud: maju maha ei võeta, aga liigeldakse juba de facto 60–70 km/h kiirusega. Hommikust õhtuni.
Muinsuskaitseamet inventeeris 2009. aastal arhitektuuripärandit. Sellest tööst selgub, et Kunderi tänaval on mitu tüüpilist 1930. aastate modernistlike korterelamute näidet. Arhitektuuri poolest on tänavat põnev kasvõi jalutades imetleda: siin on nii Eugen Sachariase (Kunderi 10), Alfred Kehva (Kunderi 12), Eugen Benardi (Kunderi 17), Herbert Johansoni (Kunderi 26), Wjačeslav Solntsevi (Kunderi 22) kui ka paljude teiste arhitektide töid.
Kunderi tänav on kiirendusrada, kus mõned saavutavad 80–90 km/h kiiruse.
Arhitektuurne väärtus ja autentsus – nende kriteeriumite alusel soovib muinsuskaitse muuta Torupilli asumi miljööväärtuslikuks alaks. Miljööväärtuslikkuse tõttu ei saa hoonete fassaadi helikindlaks muuta ega muid parandusi teha.
Müra puudutab kõiki
Tartu ülikooli teadlased on ka välja arvutanud, et liiklusmüra on tõsine asi, selle tõttu haigestub ainuüksi Tallinnas üle saja inimese aastas südamehaigustesse, ent ei saa mööda vaadata ka surmadest.
Alates 55 detsibellist kahjustab müratase tervist. Kunderi tänaval on see arv suurem, Tallinna tellitud müramõõtmiste kohaselt 60–70 detsibelli.
Müra mitte üksnes ei häiri inimesi, vaid kahjustab tervist kõigil, kes siin linnas liiguvad. Aga enamgi veel – meil, kes me siin elame. Ainuüksi vene gümnaasiumi olemasolu nõuab koolitänaval tunnikiiruse piiramist 30 km-ni. Autod saavad edaspidigi sõita, aga kindlasti mitte nii kiirelt – jah, ongi aeglasem. Inimeste ohutus tuleb enne ja siin on kool. Punkt.
Selliste ja teiste argumentide abil on Torupilli asumi elanikud pikalt liikluse rahustamist nõudnud. Linnavõimu need asjad ei huvita.
Müra mitte üksnes ei häiri inimesi, vaid kahjustab tervist kõigil, kes siin linnas liiguvad. Aga enamgi veel – meil, kes me siin elame.
Miljoni euro küsimus, mida isegi kohtukulli juuresolekul on sinult, Tallinn, küsitud: „Kuhu on jäänud Kunderi tänavale planeeritud jalgrattatee?“ Olgu inimeste ühesuunalisel kodutänaval 30 km/h, üks rada rattaliiklusele koos pargi ja koolide tõttu kõrgendatud ristmikega.
Üleskutse sinule, Tallinna linn
2016. aastal pöördus mitu Kunderi tänava elanikku sinu, Tallinna vastu kohtusse. Seda sellepärast, et elanikele oli lubatud tegutseda, aga ei tehtud midagi. Saavutati kokkuleppemenetlus: Kunderi tänavale pidi rajatama üks sõidurada ja üks rattatee ning rahustatama liiklust kiiruseni 30 km/h, samuti paigaldatama tõkked.
Tallinna linnavalitsus reageeris positiivselt, 2016. aasta 22. juunist pärinevas korralduses kirjutas linnapeakohuseid täitnud Taavi Aas, et linnavalitsus rahuldab vaide esitajate peamise taotluse.
Ta lubas, et Kunderi tänav projekteeritakse Pronksi tänava ja Kunderi 8 vahelises lõigus kahesuunaliseks, ülejäänud osas ühesuunaliseks. „Kogu tänava pikkuses projekteeritakse ühe sõidurea asemele kergliiklustee. Parkimiskohad Politseiaia pargiga külgnevas lõigus säilivad,“ seisab mustvalgelt dokumendis.
Siis oli 2016. aasta, nüüd 2023. Seitsme aasta jooksul on ainult autoliiklus tihenenud, seda 5% aastas.
Õhtuleht kirjutas: „Miks kulub Kunderi tänavale lubatud rattatee rajamiseks 15 aastat?“ Artiklit kommenteeris esimeste seas keegi „P“: „Hõredast liiklusest on asi kaugel. Kuna keegi ei oska enam Gonsiori tänaval sõita, siis on enamik Lasnamäe suunda Kunderisse ümber liikunud. Lisaks on see hea pikk pmst [põhimõtteliselt] foorideta sirge, kus peeneks lasta. (...) Sisuliselt on tegemist Lasnamäe kanali pikendusega.“
Kusjuures, ka 2019. aastal anti katteta lubadusi: abilinnapea Kalle Klandorf lubas rattateid ja liikluse rahustamist. Ent endiselt pole midagi muutunud.
See näitab, et Tallinn ei hooli inimeste ohutusest, tervisest, ei hooli Kadrioru elanikest ega vene kooli õpilastest.
Kokkulepped Tallinnaga on väärt vähem kui paber, millele need on kirjutatud. Kunderi tänava saaga on selle järjekordne tõestus. Mul oleks hea meel, rohepealinn Tallinn, kui sa tuleksid ja näitaksid Kunderi tänavas, et ma eksin.
