ERISAADE | Miks karistab riik neid, kes kõrgharidust toetada tahavad?

Ülikoolide nõukogude liikmete poolt täna avaldatud pöördumine kutsub üles suurendama kõrghariduse rahastamist 1,5 protsendini SKT-st. Riigilt seda vaevalt niipea tuleb. Mis veel hullem, haridusse panustavad ettevõtjad saavad korraliku maksulataka.

Kõrgharidus on investeering, kinnitavad kõik asjassepuutujad. Suisa seitsmeprotsendilise tootlusega aastas, nagu seisab äsjases pöördumises. See kehtib ka ettevõtete kohta, kellest nii mõnigi võiks leida, et mis seal’s ikka: leian kõrgkooliga võimaluse koostööks ning saan vastutasuks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu. Aga võta näpust: kui inimene ise enda hariduskuludelt saab tulumaksu maha arvata, siis haridust toetava ettevõtja puhul võtab riik hoopis „erisoodustuselt“ maksu juurde.

„Mõtleme valdkonnaüleselt,“ pakub Tallinna ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur. „Kas me oleme valmis mingeid makse tõstma? Kui me seda ei ole, kas oleme siis valmis maksuerisusi tegema? Meie ettevõtjatel on pidev mure, et meie reaalainetes ja inseneerias on inimesi puudu. Ega ju noort ainult lausega, et „mine inseneriks“, ei motiveeri. On vaja mõjutegureid – kas tal on grandid, stipendiumid. Aga need on reguleeritud läbi erisoodustuse“.

Kui seal erisusi teha ei taha, siis pole Lauri hinnangul ilmselt osalisest õppemaksust pääsu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo tõstab aga esile selle mõju õppekvaliteedile: „Juba praegu käib 70% tudengitest tööl ning neist 80% muuhulgas selleks, et toetada oma õpinguid.“ Ehasoo kartuse kohaselt kasvab sel juhul ka nende „kõrgharitute“ osakaal, kes on omandanud ainult mingi väga kitsa eriala.

„Kõrghariduse omandamine on ju teadmiste struktureerimise periood, kus inimene kujundab oma maailmavaadet ning loodetavasti mõtleb üldse laiemalt.“ räägib Ehasoo. „Temast peaks saama täisväärtuslik ühiskonna liige, kes oma mõtetega on valmis ühiskonna arengusse panustama.“

Saates küsime

Mis lootusega üldse tehakse taolisi pöördumisi, kui eelmise, isegi allkirjad saanud kokkuleppe peale eraldada teadusele 1% SKT-st poliitikud lihtsalt sülitasid?

Millega motiveerida minema doktorantuuri, kui pingutus palgas pärast ei kajastu?

Miks üldse arendada eestikeelset kõrgharidust ajal, mil teadus on rahvusvaheline?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Taavi Lauri ning Marcus Ehasooga siit!