Gert Jostov: meil on vaja minna tagasi Põhjasõja-eelsesse aega, et linn areneks paremini

Inimeste jaoks on mugavam, kui kodu, töö ja muud elutähtsad teenused oleksid üksteisele võimalikult lähedal. Appi tuleb veidi vanamoodsam mõtlemine.

Eestis on viimasel viiel aastal korda tehtud mitmeid linnasüdameid, antud neile uus nägu, näiteks Valga, Põlva või Võru. Üleriigilisel linnasüdamete projektil on olnud üks oluline eesmärk – panna kesklinnad elama. Siiski ei aita seda teha üksnes hea arhitektuuriga linnasüda, vaid selleks on vaja luua modernne linnlik mikrokosmos, kus kõik olulised mootorid töötavad siis, kui vaja ja nii kaua kui vaja – vereringe, mis ulatub igasse sõrme- ja varbaotsa.

„Vanalinna elanikkond on tegelikult päris väikeseks muutunud. Viimase rahvaloenduse järgi oli siin vaid 2300 elanikku, mis võrreldes kogu varasema ajalooga on imeväike rahvastiku hulk. Viimati oli nii vähe umbes siis, kui olid üle käinud Põhjasõda ja katk,“ märkis ERRile antud intervjuus linnakeskkonda uurinud Eesti Kunstiakadeemia doktorant Triin Talk. Kes oleks 90ndatel aastatel ette kujutanud, vanalinn muutub väheatraktiivseks elukeskkonnaks, kuis kinnisvara on pigem odav ning teenuste pakkumine pigem kasin?