Läti keskkoolis pole enam eraldi ajalootunde. Õpetajate sõnul on tulemused kohutavad

Ajaloost ei räägita kronoloogiliselt, vaid ühiskonnaõpetuses taustaks. See ohustab ka lõimumist.

Eksperdid ütlevad reformi põhjenduseks, et ajalugu ei ole ainuke vahend tänapäeva ja mineviku mõtestamiseks. Õppekava koostamisel võeti nende sõnul arvesse, et kõik õpilased ei ole ajaloohuvilised ja õppekoormusele kehtivad omad piirid. Uued ained nimega „Ajalugu ja sotsiaalteadused“ ning „Ühiskonnaõpetus ja ajalugu“ pidid lõpetama olukorra, kus suur osa Läti õpilasi tuli keskkoolist, olemata kordagi õppinud midagi majandusteaduse ja poliitika kohta.

Kriitikud ütlevad, et kui kronoloogia asendatakse ideede õpetamisega ja õpetajatele jääb lai volitus õppekava tõlgendamiseks, tekitab see olukorra, kus tõlgendus ei pruugi õppe eesmärkidele vastata. Seni on ajalooõppel olnud põhimõtteliselt üks eesmärk: õpetada ajaloo kaudu tundma läti identiteeti. Nüüd on õppekavas loetletud 14 üldist eesmärki.

Reform on tülli ajanud ka ajalooõpetajad ja riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse.