Kui kommentaariumeis ringi vaadata, näeb endiselt arvamusi, et Dacia pole mingi auto ja endast lugupidav inimene oma nägu selle roolis üldse ei näitakski. Sellised arvamusavaldused võivad olla arusaadavad ja levinud siin piirkonnas, kus muu hulgas NSVL-i taaga tõttu on auto ka identiteedi osa ja staatuse sümbol, aga kindlasti mitte seal, kus sõidukeid päriselt nende võimete piiril kasutatakse. Näiteks Marokos, kus Dacia on müüduim automark umbes 28% turuosaga.