KULTUURIBIIT | Musta Kasti näitleja Kaarel Targo playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis Musta Kasti näitleja Kaarel Targo, kes täitab Vanemuise suurel laval esietendunud lastemuusikalis „Sipsik“ nimiosalise rolli.

Lavastajaks on Maria Annus, Sipsiku nukujuht on Kaarel Targo. Tema kõrval on Anu rollis Saara Pius (Rakvere teater) ning Mardi rolli teevad erinevates etendustes kas Ott Raidmets (Endla) või Kaarel Pogga. Isana on laval Veikko Täär (külalisena), emana Karin Tammaru (Endla) ja vanaemana Merle Jalakas. Rollides astuvad üles ka Rasmus Kull, Simo Breede, Laura Niils (Must Kast) jt. Laval on ka Vanemuise ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd.

Muusikali heliloojad on Ewert Sundja ja Tauno Aints ning laulusõnade autorid Priit Strandberg ja Leelo Tungal. Muusikajuht ja dirigent on Taavi Kull, erinevatel etendustel võib dirigendipuldis näha ka Martin Sildost või Kristi Jagodini. Libreto autor on Priit Strandberg. Kunstnikutöö on teinud Iir Hermeliin. Artistid paneb liikuma koreograaf Heili Lindepuu. Valguskunstnik on Margus Vaigur (Endla), videokunstnik Taavi Varm ja helirežissöör Lauri Kool.

Kaarel Targo põhjendab oma muusikavalikut nii (kogu listi tervikuna saab kuulata ka siit):

Emerson, Lake & Palmer „Tarkus“

Samanimelise albumi 20-minutilisest avaloost on mul väga helged mälestused umbes samast ajast, mil „Sipsikuga“ tutvusin. Olin siis umbes viie-kuue aastane ja kui mõnikord üksi koju jäin, panin cd-plaadi „Estonia“ nimelisse plaadimängijasse, keerasin volüümi põhja ja keksisin muusika saatel toas ringi. Oma fantaasiailmas seiklesin aga kaugetel maadel ja võitlesin kohutavate koletistega. Muuhulgas pidasin veidi võimalikuks, et selle loo – „Tarkus“ - kuulamine teeb mind ka targemaks.

Stevie Wonder „Love's in need of love today“

Umbes samal ajal ostis mu isa Ameerika auto, milles oli muuseas ka kassetimängija. Niipea, kui õppisin kodusel süsteemil kassetilt-kassetile salvestamise ära, tegin ka oma kogumiku, mida autos kuulata. Kasseti ümbrisele kirjutasin värviliste tähtedega: „Asta hit“. Kindlasti leidus sellel kogumikul ka mõni Stevie lugu.

Claire's birthday „Summer's Almost Gone“

Kui ma 11-aastane olin, veenis mu paar aastat vanem õde mind koos temaga kahasse Claire's Birthday uut albumit ostma. Mõeldud-tehtud! Panime kõik oma taskurahad kokku ja saimegi vajaminevad 100 krooni. Oli suve lõpp, kool algamas ja mul polnud enam üldse raha. See lugu tegi mind veel eriti kurvaks. Vist esimest korda elus tundsin, et mõni muusikapala võib isegi nutma ajada.

Red Hot Chili Peppers „Naked in the Rain“

Esindan seda põlvkonda, kelle mõjutajate hulka kuulusid Cartoon Network ja MTV. Teatud perioodi jooksul olin väga hästi kursis kõigega, mis USA pop-muusika-maailmas toimus. Minu jaoks tundus oluline, kes saab MTV muusikaauhinnaga pärjatud ning kes parasjagu mingit nädala topi valitseb. Kuigi tänapäeval on võimalusi veel rohkem, siis uue muusikaga tutvumisse ma enam nii kirglikult ei suhtu. Küll aga tekitasid laulud nagu „Otherside“, „Scar Tissue“ ja „Californication“ mu elu esimese LEMMIKbändi.

TOOL „Pushit“ (Salival live)

Ühe korra elus olen ma peaaegu nagu bändis olnud. Selle instrumentaalduo nimi oli Dablshit ja see jõudis umbes kaks korda proovi teha. Bändikaaslane Siim tutvustas mulle USA rokkbändi TOOL ja TOOL omakorda murdis minu senise arusaama, et bändid kõlavad live'is alati halvemini.

Alabama Shakes „Gimme All Your Love“

Ühe korra elus olen ma ka muusikavideos näidelda saanud. Või täpsemini muusikavideos, mis esitati selle bändi poolt välja kuulutatud konkursile. Kahjuks me ei võitnud, aga lugu on (minu osalusega) videotagi hea.

Guns N' Roses „Welcome To The Jungle“

Kui ma osaleks Näosaates, siis ma tahaksin esitada seda laulu. Hoopis iseasi, kas ma selleks võimeline oleks.

Lexsoul Dancemachine „The Poet“

Ma pole kindlasti esimeste seas, kes igal võimalusel tantsupõrandale lippaks, aga Lexsoulile on põhimõtteliselt võimatu vastu panna! Ja võin kinnitada, et nende kontserdid ei jäta ka kedagi külmaks. Super hea energia!

The Irrepressibles „In This Shirt“

Minu kallis elukaaslane ei kuula muusikat. Peaaegu kunagi. Tema kuulab jutusaateid ja taskuhäälinguid. Õnneks ta lepib autosõidu ajal minu valikuga. Aga ühe loo on ta minu ellu siiski toonud ja võib vist öelda, et parem üks suurepärane kui sada keskpärast.

Biffy Clyro „Unknown Male 01“

Biffy Clyroga tutvusin 2007. aastal, mil nägin VH1 kanalilt nende uut lugu „Living Is a Problem Because Everything Dies“. Midagi selles loos paelus mind koheselt ja kui olin internetist veel paar nende lugu leidnud, siis sain aru, et mul on uus lemmikbänd. Nii et kui me ei kohtu teatris, siis nende kontserdil kindlasti! Viimase looga tervitan kõiki oma teatritee kaaslasi ja eriti „Sipsiku“ seltskonda, sest mis see lavastuse tegemine ikka muud on kui pea ees tundmatusse hüppamine. Peaasi, et on kellega koos hüpata!