ARVUSTUS | Aastapäeva kontsertetendus kõrvutas väikest ja armsat ning suurt ja tõsist. Seda vaataks argipäevalgi
(80)Vabariigi aastapäeva kontsertetendus oli terviklik ja puudutav ning kunstiliselt ja sisuliselt sellisel tasemel, et ei mõjuks kohatult argipäevalgi.
Olen ikka mõelnud, mis õieti on vabariigi aastapäeva etenduse eesmärk. Kas see peaks olema Estoniasse kutsutute meelelahutus? Või peaks lavastaja kasutama võimalust Eesti vabariigi eliiti eelmisel aastal tehtu ja tegemata jäetu eest (vajaduse korral) noomida? Võib-olla tuleks anda positiivne impulss, et Eesti eliit jaksaks järgmisel aastal olla eetiliselt ja moraalselt tasemel? Telepildi vahendusel saaks sellest impulsist osa teisedki eestlased ja Eestis elavad rahvad ning me läheksime uude aastasse säravate silmadega. Tuleks olla tõsine või rõõmus? Soliidne, väljapeetud või visata häbenemata kivisid kapsaaedadesse? Sageli ei oskagi lavastaja oma konksu leida ja etendus on lõpuks lihtsalt miski, mis süldilaua taustaks mängib. Sel aastal on terviklik ja puudutav lavastus, mida läheks teatrisse niisamagi vaatama.
