PÄEVA TEEMA | Raivo Tamm: hävitatud Vene tank on sobilik viis noortele näidata, milleks venelased võimelised on

Mäletan enda noorusest, kuidas Vabaduse väljakul, mida okupatsioonivõimude poolt kutsuti Võidu väljakuks, olid reas lömmi sõidetud Nõukogude Liidus toodetud autod. Hoiatuseks, mis võib hooletusest juhtuda. Nüüd seisab seal Kiievi all purustatud Vene tank, mis kannab täpselt samamoodi hoiatavat sõnumit: vabadus ei tule ega püsi iseenesest, sel on ränk hind, aga pole midagi võimsamat selle kaitsmise tahtest.

Sõda on kole. Üle 30 aasta ei tuletatud seda meile meelde muudmoodi kui laiast maailmast edastatud lühikesed videoklipid õhtustes uudistes. Ent aasta tagasi alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas ja koledused murdsid end senistest piiridest välja. Tele-eeter ja kõik uudisportaalid olid järsku täis katkematus voos edastatud sõjaõudusi, mis ei näinud lõppevat ka pärast saabunud kindlust, et Kiiev ei langenud. Pigem läksid jutud sel hetkel ainult hullemaks, kui maailm nägi Butša õudusi või kuulis Mariupoli tänavail ringe teinud laipu täis veokitest ja kaevatud massihaudadest.

Ühel hetkel hakkas uudiste toon vaikselt muutuma. Purustatud elumajade asemel kerkisid uudisvoos kõrgemale pealkirjad, kui palju Vene rakette on ukrainlased alla lasknud ja sellega taristut päästnud. Hukkunute õuduste asemel läksid üha rohkem hinda ellu jäänud sangarite pajatused ning ka Eestis räägime üha rohkem mitte siia asunud ukrainlaste unistusest kodumaale naasta, vaid nende suutlikkusest õppida ära Eesti keel ning meie ühiskonda integreeruda.