Hirm tuumaenergia ees on Lovelocki sõnul osalt arusaadav, kuna see seostub tuumasõja õudustega, teisalt aga põhjendamatu, sest tuumaelektrijaamad ei ole pommid. „See, mis algselt oli õigustatud mure ohutuse pärast, on muutunud peaaegu patoloogiliseks ärevuseks ning selles on suuresti süüdi uudismeedia, televisiooni- ja filmitööstus, kirjanikud. Kõik nad on kasutanud hirmu tuumajaamade ees kui töötavat trikki oma teoste müümiseks. Just nemad ja poliitilised tõeväänajad, kes proovisid tuumatööstust diskrediteerida kui potentsiaalset vaenlast, on olnud avalikkuse hirmutamisel nii edukad, et paljudes riikides on võimatu teha ettepanekut uue tuumaelektrijaama rajamiseks.“