03.03.2023, 00:02

Viis suurt küsimust, mis määravad valimised ja nendejärgse pusle kokkusaamise

(317)

• Veel kaks nädalat tagasi paistsid eelolevad riigikogu valimised loiud ja igavad. Ühtäkki on aga segadust kui palju.

• Reitingud näitavad eri kaartesse, võimalike koalitsioonide ennustamisse on sekkunud väärtused ja emotsioonid.

• Suure portsu selgust toob valijate otsus, aga tähele tasub panna muudki.

Kärt Anvelt kart.anvelt@delfi.ee

Raimo Poom raimo.poom@delfi.ee

Pühapäevase valimispäeva eel on intrigeerivaim teema, kui kõrgele lendab Martin Helme juhitav EKRE. Viimaste küsitluste andmed on selles olnud üksteisele täiesti vastukäivad.

FOTO: Marite Koppel

Kõigest kaks-kolm nädalat tagasi paistsid eelolevad valimised tulevat ikka väga igavad. Reitingud muutusid nõka-nõka, kuid erakondade toetuste edetabel tammus paigal: Reformierakond ees, siis EKRE, Keskerakond ja Eesti 200. Rivi lõpus väiksemad Isamaa ja SDE.

Erakondade kampaaniad ei mõjunud sütitavalt. Avaldati programme, kus olid lubaduste mäed, mis panid valijaid üksnes rehmama: oleme seda juba näinud. Valimistejärgse koalitsioonide tegemise kohta olid samad küsimused nagu eelmine kord: kas Reformierakonna arvatav võit laseb neil valitsust teha või tekib alternatiiv, mis jätab nad opositsiooni? Kord oli paar kohta sinna, kord tänna.

Kommenteeri Loe kommentaare (317)