Kalev Kallemets: teha Eesti tuumajaam Soome või Leetu? See on sama teostatav kui pakasest soojust ja pimedusest valgust toota

Hiljuti avaldas professor Alar Konist riigikogus kliimamuutuse teemal arvamust: „Õiget vastust, mis oleks ammendav, mis vastaks kõikidele nendele asjadele ehk komponentidele, mis seda muutust võiks põhjustada, tegelikult ei ole. Ainukene asi, milles me ju vist saame ühiselt nõustuda, on see, et kliima muutubki ajas.“

See on üllatav, sest akadeemiliste koonduuringute alusel on viimastel aastatel 98,7–99% kliimateadlaste konsensus, et kliimasoojenemine on inimtekkeline. Kahtlemata on maailmas ka lameda maa ja muid ebateadusliku jõu juhitud maailma teooriate pooldajaid, kuid globaalne akadeemiline konsensus ning Eesti vabariigi ja Euroopa Liidu poliitiline suund kliimapoliitikas on ammu ühemõtteline.

Jaanuarikuu oli Euroopas ja ka Eestis 2 kraadi viimase 30 aasta keskmisest soojem. See on loomulikult leevendus energiakriisi ajal, kuid trendijooni tulevikku lükates näeme ilmselgelt, et Tartu ja teiste suusamaratonide tulevik on vesine. Suviste põudade, võimsamate tormide ja ilmastikuäärmuste kahjud on ulatuslikud ning lähimateks sajanditeks pöördumatud. Kui vaadata Saksamaa, Hiina ja India kivisöepõletuse kasvu, on nüüdseks ilmne, et globaalse keskmise temperatuuri tõusu ei suudeta 2050. aastaks piirata 1,5 ega 2 kraadi juures. Miljonitele inimestele ja loomadele tähendab see surma. Euroopa kultuurile ei ole kohane sellesse vastutustundetult suhtuda.